Kohalike omavalitsuste korraldada on lisaks endi poolt pakutavatele teenustele ka kolm elutähtsat teenust, milleks on vee- ja kanalisatsiooniteenus, kaugküte ja kohalike teede sõidetavuse tagamine.
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine Ülenurme, Tõrvandi, Soinaste, Reola ja Uhti piirkonnas on volikogu otsusega delegeeritud ASile Tartu Veevärk. Kambja alevikus, Vana-Kuustes ning Lalli, Rebase ning Kammeri külade piirkonnas on vee-ettevõtja AS Emajõe Veevärk. Ettevõtted on Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel määratud teenusepakkujaks, kes vastutavad teenuse kvaliteedi eest.
Joogivee kahtlustamisest haigustekitajana
2025. aasta 17. nädalast jõudsid vallavalitsuseni esimesed teated Ülenurme, Tõrvandi ja Soinaste piirkonna elanike haigestumistest. Inimeste nakatumise põhjuseks kahtlustati joogivett. Haigestumised toimusid Terviseameti andmetel kahes laines – 19. aprillist 23. aprillini ning 30. aprillist 4. maini. Pärast viidatud ajavahemikke lisandus haigusjuhtumite arv peamiselt perekondlikult ning pärast seda, kui lapsed käisid koolis või lasteaias, kus võidi teiste nakatunutega kokku puutuda.
Joogivesi Tartu Veevärgist jõuab Ülenurme, Tõrvandi, Soinaste, Reola ja Uhti piirkonda peamiselt Tartu linna veehaardest. Tartu maanteel, linna ja valla piiril, jaguneb Kambja valda suunduv torustik kaheks haruks. Üks haru jõuab raudtee ja Võru maantee alt Tõrvandisse, Soinastesse, Reolasse, Uhtisse. Teine haru suundub Ülenurme ja Soinaste piirkonda, jäädes Tartu maantee poolsesse ossa.
Tartu Veevärk teostas juba enne esimesi teateid inimeste haigestumistest veeproovide võtmise, samuti kohe järgnevatel päevadel. Analüüside tulemused enne ja pärast juhtumit kinnitasid, et vee kvaliteet vastas veetorustikes ning puurkaevudes kehtivatele normidele. Ka Terviseamet alustas proovide võtmist ning 25. aprilli pärastlõunal saabusid esimesed vastused, kus tuvastati üksikuid E. coli ja kolilaadsete bakterite esinemisi lõpptarbijate veevõtukohtades. Kordusproovid samadest kohtadest olid enamasti puhtad.
Vallavalitsus asus vahetult elanikke toimuvast teavitama ning jagas Terviseameti nõuandeid. Haigestumise vältimiseks soovitati kasutada joogiks keedetud või pudelivett ning pidada kinni haigestumise vältimiste nõuannetest. Samas rõhutati, et kraanivee kasutamist muuks otstarbeks ei pea vältima ning duši all käimine ei kujuta endast ohtu. Soovituste edastamine valla infokanalite kaudu näitas, et haigestumiste arv hakkas langema, kui jagati ka vastavaid juhtnööre.
Tartu linnast valla piirkonda tulevatest trassidest võetud veeproovid olid läbivalt oluliste leidudeta, vaid väga vähesel määral oli kõrvalekaldeid üksikute lõpptarbijate kraanivees. Samuti analüüsiti kõiki valla kolme puurkaevu. Lähtuvalt Terviseameti hinnangust ei olnud otstarbekas ega soovitatav vee kohaletoomine tsisternidega, kuna ka see võib kätkeda endas täiendavaid riske.
Terviseamet ei ole kordagi ära keelanud vee tarvitamist tervikuna. Kuna proovidest leiti kõrvalekaldeid nõuetest, hindas amet veevärgist tuleva vee kvaliteedi ebastabiilseks.
Olukorda jälgiti katkematult
Vallavalitsus oli kaasatud juhtumiga tegelevasse Terviseameti ja Tartu Veevärgi töörühma, olles ööpäevaringselt olukorraga kursis. Vallavalitsus informeeris vallaelanikke toimuvast operatiivselt. 7. ja 19. mail kohtusid Terviseameti, Tartu Linnavalitsuse, Kambja Vallavalitsuse ja Tartu Veevärgi esindajad omavahel, et vahetada infot ja saada terviklik ülevaade olukorrast.
Oluline on rõhutada, et epidemioloogilist uuringut viis läbi Terviseamet, kes teeb ka järelevalvet piirkonna vee-ettevõtja Tartu Veevärk tegevuse üle. Seetõttu toetub vallavalitsus antud juhtumis eeskätt Terviseameti otsustele ja hinnangutele. Terviseameti ja vee-ettevõtte spetsialistid omavad vajalikke teadmisi ja kompetentsi olukorra hindamiseks ning lahenduse leidmiseks. Vallavalitsus tegutses kooskõlas Hädaolukorra seadusega, mille kohaselt loetakse hädaolukorraks sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist. Terviseamet registreeris haiguspuhangus kokku 264 haiget, kuid nakatumiste arv oli juba languses 4. maist ning amet märkis, et olukord oli stabiliseerumas.
Jätkuvalt ei ole täielikku kindlust, et inimeste kõhuvaevuste põhjustajaks oli ühisveevärgi vesi. Haigestunutel diagnoositi viirusi, mis on võimelised levima mitmel moel. Seetõttu ei rakendatud täiendavaid meetmeid. Samuti ei ole ükski Terviseameti ega Tartu Veevärgi proov kinnitanud reostust ühisveevärgis.
Mai lõpus andis Terviseamet teada, et ameti laboris on pärast Ülenurme–Tõrvandi piirkonna joogivee desinfitseerimise lõppu analüüsitud kolmed järjestikused proovid ning ka viimased tulemused näitasid, et joogivesi on fekaalse reostuse näitajatest vaba ehk E. coli, kolilaadseid baktereid ja soole enterokokke veest ei leitud.
Viimane Terviseameti kolmest järjestikulisest joogiveeproovist pärast kloorimise lõpetamist analüüsiti 23. mail. Ka see nagu ka järgnevad proovid osutusid puhtaks. Terviseamet lõpetas üldise soovituse joogivett enne tarvitamist keeta 5. juunil.
Vee kvaliteeti loetakse stabiilseks siis, kui kolm järjestikust proovide komplekti näitavad, et kõigi kontrollitavate parameetrite väärtus on 0. Erinevalt suplusveest, mille puhul näiteks enterokokkide piirsisaldus võib olla kuni 100 ja kolibakterite kuni 1000 ühikut 100 ml kohta, ei ole joogivee puhul mingeid mööndusi lubatud, st kõik kontrollitavad näitajad peavad olema 0. Samuti on tähtis, et kõik proovide võtmised vastavad kehtestatud nõudmistele. Nii Terviseameti kui ka Tartu Veevärgi laborianalüüsid tuginevad kehtivatele nõuetele ning ettevaatusabinõudele.
Vallavalitsus pöörab tähelepanu igale elanikule individuaalselt, selgitab olukorda ja hoiab kursis kõikide arengutega. Samuti oli ja on vallavalitsuse sotsiaalosakond valmis abistama kõiki, kes nende poole pöörduvad. Keedetud vee või pudelivee kättesaadavus oli tagatud ka kõigis valla lasteaedades ja koolides ning neile olid edastatud vastavad juhised, mille järgi haridusasutused tegutsesid.
Ühtegi soovitust ei anta kergekäeliselt ning tehakse kõik, et olukord saaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt lahendatud.
Teate edastas: Marko Ojakivi, Kambja Vallavalitsuse kommunikatsioonijuht, 515 6142, marko.ojakivi@kambja.ee
Veeseaduse kohaselt on joogivee valdkonnas pädev asutus Terviseamet, kes muuhulgas:
- avalikustab teavet joogivee ja suplusvee kvaliteedinäitajate kohta;
- nõustab tarbijaid, vara omanikke ja käitlejaid ning annab neile soovitusi parandusmeetmete rakendamiseks ja terviseohtude kõrvaldamiseks;
- otsustab kvaliteedinõuetele mittevastava joogivee ja suplusvee kasutamise üle, arvestades muu hulgas võimalikke joogivee andmise katkestamisest ja selle kasutamise piiramisest tulenevaid ohte inimese tervisele.
