Ingrid Ulsti maalinäitus „Pihlamarjade maa“

Ingrid Ulst (26.03.1977) on Tartumaal elav harrastuskunstnik, kes on maalimist õppinud kunstnik Aime Asi käe all 2015–2017 Tartu rahvaülikoolis. Käesolev väljapanek on tema teine suurem avalik näitus. Varasemalt on Ingridi töid eksponeeritud mitmel pool rahvamajades ja kultuurikeskustes rändnäituse raames, mida hetkel saab külastada Saaremaal Salmes. Samuti on Ingrid osalenud Tartu rahvaülikooli tava-ja juubelinäitustel Vanemuise teatrimajas ning Tartu rahvaülikooli majas.

Ingrid endast:

Olen kunsti vastu alati huvi tundnud ja joonistanud ning maalinud juba enne Aime juurde õppima asumist. 2005. aastal Luksemburgis elades õppisin seal kohalikult kunstnikult natuke must-valget pliiatsijoonistust, omal käel plätserdasin ka õlivärvi ning akrüüliga. Tõsisemalt hakkasin maalima aga just Aime juhendamisel. Põhiliselt töötan akrüülidega, aga aeg-ajalt meeldib mulle katsetada ka segatehnikaid ning olen ära proovinud ka mõned viimase aja moodsad tehnikad, näiteks pouring-maali tehnika. Lisaks olen proovinud ka angoobimaali (saviga maalimine keraamikale), kuid akrüülide vastu ei saa muidugi miski.
Maalimine on minu jaoks oluline eneseväljenduse liik, nii nagu ka teater, muusika ja tants. Enamasti sünnivad minu maalid spontaanselt mõne mõttevälgatuse või mälupildi ajel, mis kannustab ideid kiiresti lõuendile visandama. Spontaanse eneseväljenduse kõrval on teine asi, mis mind maalimise juures köidab, võimalus värvidega mängida. Olen maalimise kaudu taasavastanud lapsepõlvest tuttava, aga täiskasvanuna unustatud t õsiasja, et maailm on väga värviline paik.

Käesolev näitus on inspireeritud Setomaast, selle loodusest, sümbolitest ja tavadest. Ka minu enda juured on emapoolse vanaisa ning tema pere kaudu Setomaal Saatses, täpsemalt Ulitina külas. Ma jumaldan pihlakaid, mis lisaks oma imelisele välimusele ja kasulikele looduslikele omadustele on oluliseks sümboliks seto kultuuritraditsioonis ja uskumustes. Olen näituse pealkirjastanud „Pihlamarjade maa“, sest just seda Setomaa minu jaoks ongi – kodune ja väekas pika ajalooga maanurk nagu küps pihlakakobar, maratsäuk.