Kambja vallavolikogu istung toimus kolmapäeval 20. aprillil algusega kell 16 Tõrvandi alevikus Ringtee 1 saalis. Istungi algul oli kohal 18 volikogu liiget. Puudusid Illari Lään ja Triin Nõmmistu. Avo Alliksaar saabus istungile enne 1. päevakorrapunkti lõppu.
Enne päevakorra kinnitamist õnnitleti volikogu liiget Ivar Tedremad tema 68. sünnipäeva puhul ning tutvustati vallavalitsuse uut kommunikatsioonijuhti Marko Ojakivi.
Päevakord
SA Tartu 2024 Lõuna-Eesti juahtuse liige Kuldar Leis tegi ülevaate kultuuripealinna tegemistest ja plaanidest.
Abivallavanem Alar Arukuusk tegi ettekande keskkonnaametis menetlusse võetud uuringuloa taotlusest.
Keskkonnaamet võttis menetlusse AS-i Kunda Nordic Tsement poolt 04.02.2022 esitatud Pühi uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse.
Uuringuluba taotletakse geoloogilise uuringu teostamiseks Kambja vallas Pühi külas riigile kuuluval Elva metskond 22 kinnistul (katastritunnus 28203:004:0365). Katastriüksuse omanik on keskkonnaministeerium ja volitatud asutus riigimetsa majandamise keskus. Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 16,76 ha. Tegemist on tarbevaru uuringuga. Geoloogilise uuringu käigus plaanitakse rajada kuni 40 puurauku ja kuni 40 uuringukaeveõõnt uurimissügavusega kuni 45 m. Uuritavateks maavaradeks on liiv ja kruus.
Maapõueseaduse kohaselt annab uuringuloa keskkonnaamet. Sama seaduse § 27 lõike 7 kohaselt saadab loa andja uuringuloa taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele. Keskkonnaameti kiri arvamuse küsimiseks Pühi uuringruumi uuringuloa taotlusele on registreeritud Kambja vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemis 16.02.2022 nr 5-5/1034.
Kavandatav Pühi uuringuruum asub Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ ja kehtiva Kambja valla üldplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku alal. Maakonnaplaneeringu punkti 16.1 kohaselt tuleb karjääride, freesturbalade ja olulise ruumilise mõjuga objektide rajamisel rohelise võrgustiku aladele hinnata kaasnevat mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja negatiivse mõju ilmnemisel kavandada leevendusmeetmed. Nii maakonnaplaneeringu kui Kambja valla üldplaneeringu kohaselt on kehtestatud rohevõrgustiku säilimist tagavad kasutus- ja ehitustingimused, sh metsade raadamise keeld.
Kavandatava uuringuruumi alal asuvad matka- ja suusarajad, mis on väga olulised eelkõige kohalikule elanikkonnale.
Kavandatava uuringu eesmärk on uurida kinnistu väärtust mäetööstusmaana ning leida täitematerjali, mis sobiks kasutamiseks betooni tootmisel. Positiivse uuringutulemuse ja maavara esinemise korral on taotlejal tulevikus soov taotleda alale maavara kaevandamise luba. Seetõttu tuleb käsitleda taotlust maavara otsingu eesmärgil uuringuloa taotlusena.
Uuringuruumile lähimad majapidamised Mägede, Riiviku, Kõrgemäe ja Uibomõisa asuvad uuringuruumist 230 – 260 m kaugusel. Võimaliku maavara väljaveotee ääres asub palju majapidamisi. Nende omanikud on rajanud omale kodu just arvestades looduskaunist ümbrust, samas privaatsust ja lähedust kohalikule tõmbekeskusele Kambjale. Omapoolset vastuseisu kavandatavale tegevusele on vallavalitsusele avaldanud Riiviku maaüksuse omanik.
Vallavalitsus leidis, et uuringuruumis kavandatavad tegevused on vastuolus kohalike vallaelanike õigustatud vajaduste ja huvidega, samuti valla üldplaneeringuga. Kuna geoloogilise uuringu pikem eesmärk on siiski maavara kaevandamine, siis toob see kaasa sealsetele maaomanikele suure elukeskkonna muutuse, mis ei arvesta nende õigustatud ootusi oma rahulikule ümbruskonnale. Uuringu loa väljastamist ei toetanud ka volikogu arengu- ja planeerimiskomisjon.
Kambja vallavolikogu ei nõustunud uuringu loa väljastamisega AS-le Kunda Nordic Tsement Pühi uuringuruumis. (Otsuse poolt 19 liiget)
Abivallavanem Alar Arukuusk tegi ettekande keskkonnaametis menetlusse võetud uuringuloa taotlusest.
Keskkonnaamet võttis menetlusse OÜ Eesti Killustik poolt 04.02.2022 esitatud Köstrimäe uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse.
Uuringuluba taotletakse geoloogilise uuringu teostamiseks Tartu maakonnas Kambja vallas Pühi külas Eesti Vabariigile kuuluval kinnistul Elva metskond 22 (katastritunnus 28203:004:0365). Katastriüksuse omanik on keskkonnaministeerium ja volitatud asutus riigimetsa majandamise keskus. Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 41,13 ha. Tegemist on tarbevaru uuringuga. Geoloogilise uuringu käigus plaanitakse rajada kuni 40 puurauku ja kuni 25 uuringukaeveõõnt uurimissügavusega kuni 40 m. Uuritavateks maavaradeks on liiv ja kruus.
Maapõueseaduse kohaselt annab uuringuloa keskkonnaamet. Sama seaduse § 27 lõike 7 kohaselt saadab loa andja uuringuloa taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele. Keskkonnaameti kiri arvamuse küsimiseks Pühi uuringruumi uuringuloa taotlusele on registreeritud Kambja vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemis 08.03.2022 nr 5-5/1256.
Kavandatav Köstrimäe uuringuruum asub Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ ja kehtiva Kambja valla üldplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku alal. Maakonnaplaneeringu punkti 16.1 kohaselt tuleb karjääride, freesturbalade ja olulise ruumilise mõjuga objektide rajamisel rohelise võrgustiku aladele hinnata kaasnevat mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja negatiivse mõju ilmnemisel kavandada leevendusmeetmed. Nii maakonnaplaneeringu kui Kambja valla üldplaneeringu kohaselt on kehtestatud rohevõrgustiku säilimist tagavad kasutus- ja ehitustingimused, sh metsade raadamise keeld.
Kavandatava uuringuruumi alal asub Eesti terviseradade võrgustikku kuuluv Kambja terviserada, mida on koostöös RMK-ga arendatud ja hooldatud juba aastakümneid. Matka- ja suusarajad on tihedas igapäevases kasutuses ja on eriti olulised kohalikule elanikonnale, samas käivad seal inimesed tervisesporti harrastamas kaugemaltki.
Vastuseisu kavandatavale geoloogilisele uuringule Köstrimäe uuringuruumis on vallavalitsusele väljendanud ka SA Eesti Terviserajad. Kavandatav uuringuala on populaarne koht lasteaia ja koolide väljasõitudeks, seal korraldatakse Kambja tervisejooksusarja ja talviseid suusaüritusi. Geoloogiliste uuringute läbiviimine kahjustaks oluliselt sealseid terviseradasid.
Uuringu eesmärgiks on selgitada uuringuruumi piires leiduva purdmaterjali (liiv, kruus) kvaliteeti, mahtu ning kasutamise võimalusi. Kui geoloogilise uuringu tulemusel kinnitatakse alal maavara aktiivne tarbevaru, soovitakse taotleda sinna kaevandamisõigust. Seetõttu tuleb käsitleda taotlust maavara otsingu eesmärgil uuringuloa taotlusena.
Uuringuruumiga piirneb Kambja alevik ja kolm majapidamist. Kolliaugu kinnistul tegeletakse loodusturistide majutusega. Võimaliku maavara väljaveotee ääres asub 14 majapidamist. Nende omanikud on rajanud omale kodu just arvestades looduskaunist ümbrust, samas privaatsust ja lähedust kohalikule tõmbekeskusele Kambjale.
Vallavalitsus leidis, et uuringuruumis kavandatavad tegevused on vastuolus kohalike vallaelanike õigustatud vajaduste ja huvidega, samuti valla üldplaneeringuga. Kuna geoloogilise uuringu pikem eesmärk on siiski maavara kaevandamine, siis toob see kaasa sealsetele maaomanikele suure elukeskkonna muutuse, mis ei arvesta nende õigustatud ootusi oma rahulikule ümbruskonnale. Uuringuloa taotlemist ei toetanud ka volikogu arengu- ja planeerimiskomisjon.
Kambja vallavolikogu ei nõustunud uuringu loa väljastamisega. (Otsuse poolt 19 liiget)
Abivallavanem Alar Arukuusk tegi ettekande uue määruse eelnõust.
Kambja valla omandis olevate eluruumide üüri piirmääraks on 1.50 m²/ kuus. Kuna alates 1. maist 2018 ei ole üüri piirmäära muudetud, siis on vajalik hind viia vastavusse tarbijahinna indeksi ja elukalliduse muutusega.
Elamuseaduse § 371 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogul õigus kehtestada oma haldusterritooriumil asuvatele munitsipaalomandis olevatele eluruumidele üüri piirmäärad. Kohaliku omavalitsuse volikogu muudab üüri piirmäärasid üks kord 12 kuu jooksul, kui üüri mõjutavad hinnad on viimasest piirmäärade kehtestamisest arvates muutunud.
Statistikaameti andmetel on märtsist 2018 kuni märtsini 2022 tarbijahinnaindeks muutunud 20,2%.
Eluruumi üürilepingu sõlmimise nõusoleku ja üüri maksumuse otsustab vallavalitsus korraldusega, üürilepingu sõlmib OÜ Olme.
Tavapäraselt rakendatakse üüri piirmäära heakorrastatud mugavustega korteri puhul ning siis kui taotleja pole toimetulekuraskustes.
Vallvolikogu võttis määruse vastu (poolt 19 liiget).
Määrusega kehtestatakse Kambja valla omandis olevate eluruumide üüri piirmääraks 3 eurot eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta kuus. Nimetatud üüri piirmäär on üürniku poolt tasutav kõrgeim tasu eluruumi kasutamise eest ja ei sisalda eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulusid.
1. juunil jõustuv määrus annab vallavalitsusele võimaluse igal konkreetsel juhul kaaluda, milline on eluruumi seisukord, heakorrastatuse tase ning missugune on taotleja majanduslik olukord (kas on abivajaja jne).
Abivallavanem Alar Arukuusk tegi ettekande määru eelnõust.
Määruse eesmärk on kehtestada nõuded tänava- ja turukaubandusele, müügikoha hooajalisele laiendusele ning kauba või teenuse müügile avalikul üritusel.
Määratakse, millised on nõuded tänavakaubandusel müügikohale ja kauplejale. Tänavakaubanduse korral on vallavalitsuse ülesanne määrata need kohad, kus aktsepteeritakse tänavakaubandust ning otsustada, kas kauplemine toimub tasuta või tasu eest.
Samuti tuuakse välja sätted müügipileti taotlemisele, väljastamisele, väljastamisest keeldumisele ja muutmisele või kehtetuks tunnistamisele. Müügipilet on vallavalitsuse väljastatud dokument kauplemiseks avalikult kasutataval maa-alal.
Määrus toob välja ka turukaubanduse alused juhuks, kui toimiv turg peaks vallas tekkima.
Müügikoha hooajaline laiendus võib toimuda alaliselt siseruumides tegutseva müügikoha vahetus läheduses ning üldjuhul kauplejale kuuluvale või tema valduses olevale avalikult kasutatavale maa-alale. Kooskõlastus vallavalitsusega müügikoha hooajaliseks laienduseks on tähtis eelkõige seetõttu, et selline tegevus ei tohi häirida vahetus läheduses elavaid või püsivalt viibivaid inimesi; ei tohi takistada liiklust ja piirata liiklejate nähtavust jne.
Määrus sätestab nõuded kauplemisel avalikul üritusel. Avalikul üritusel toimub kauplemine kooskõlastatult avaliku ürituse korraldajaga, kus müügikohtade arvu ja paiknemise määrab ürituse korraldaja. Kui avaliku ürituse korraldajaks on vallavalitsus või vallavalitsuse hallatav asutus, siis on kauplemine avalikul üritusel lubatud ametiasutuse väljastatud müügipileti alusel.
Volikogu võttis määruse vastu (poolt 19 liiget).