Seekordsete Euroopa Parlamendi valimistel kõige suurem üllataja on Rahvaliidu esinumber, uue põlvkonna poliitik ja õppejõud Anto Liivat, kelle korraldatud seminaridel on osalenud üle 3000 noorteorganisatsiooni juhi.
Oletagem, et teid on valitud Euroopa Parlamenti ja te peate Brüsselis lühikõnes tutvustama ennast, Eestimaad ja rahvast – millest sel juhul räägiksite?
Anto Liivat:
Räägiksin, et eestlastel on võrreldes enamiku maailma väikerahvastega läinud hästi. Oleme suutnud luua kõrgelt arenenud riigi ja ühiskonna, meil on piisavalt puhast vett, metsi ja elumaad. Aga räägiksin ka sellest, et seisame ühiskonna arengu ristteel – meidki on raputanud ja heaoluunest äratanud majanduskriis, rahvuslikul pinnal kerkinud konfliktid ja otsustajate võõrandumine rahvast. Senise edu toonud poliitika on nii Eestis kui ka mujal maailmas ammendunud ja loonud vajaduse leida uusi mõttemudeleid, et edasi minna.
Ma soovin, et Eesti oleks Euroopas tuntud kui positiivselt häälestatud, uuendustele avatud, usaldusväärne ja külalislahke väikeriik. Soovin, et meie elutegevust iseloomustaks sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud loodussäästlik areng.
Olete Eestis üks nooremaid Euroopa Parlamendi saadikukandidaate. Kas peate noorust ainult oma eeliseks või võivad sellega kaasneda ka omad probleemid?
Naljaga pooleks võiks öelda, et noorus ei ole voorus, aga see läheb mööda.
Tegelikult on mul 10 aasta pikkune töökogemus erinevate ühiskondlike üle-eestiliste organisatsioonide juhtimises. Tean, mida tähendab juhtida alt üles – see tähendab viia rohujuuretasandi mõtted otsustajateni. Sellist kogemust ei ole tänastel, pikalt tipppoliitikas olnutel.
Usun, et üks vabas Eestis kasvanud ja kogemused omandanud uue põlvkonna poliitik sobib väärikate kõrvale hästi Eestit Euroopas esindama.
Mille poolest erineb Eestimaa Rahvaliidu saadikukandidaadi sõnum Euroopa Parlamendis teiste Eesti erakondade esindajate omadest?
Saadikuna pean enda ülesandeks olla Euroopale avatud, kuid südamega ikka Eestis.
Enamik inimesi arvab, et meil on väga väike mõju Euroopa Liidus tehtavatele otsustele. Siit tulenebki vajadus luua uus käsitlus Euroopa Parlamendi saadiku rollist. Erinevalt senisest peab olema meie saadik Euroopa Parlamendis Eestis hästi nähtav ja kuuldav. Ma soovin tuua Euroopa paremad kogemused ja oskusteabe Eestisse, olla kontaktide ja informatsiooni vahendajaks ning viia Eesti inimeste soovid ja mõtted Brüsselisse, et nendega saaks Euroopa Liidu õigusloomes arvestada.
Soovin Rahvaliidu esinumbrina Euroopa Parlamendi valimistel seista toimekama ja suutlikuma Eesti eest Euroopa Liidu liikmena.
Praeguse ajastu märgusõnaks kogu maailmas on majanduslangus. Kuivõrd oleks seoses sellega vaja uut lähenemist, probleemide käsitlust Euroopa Parlamendi töös?
Euroopa Parlament on kodanike peamine hääletoru Euroopa Liidus, mille mõjujõud on aastatega üha kasvanud. Paljudes poliitikavaldkondades teevad uute õigusaktide otsused Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu ühiselt. Kaasotsustusmenetluse osakaalu kasv pakub kodanikele kindlasti paremaid võimalusi Euroopa Liidu õigusloomes osaleda.
Siiski olen seisukohal, et eelkõige peame ise töötama selle nimel, et Eestist kujuneks partnerlusel tuginev kodanikuühiskond, kus avatud ja aus riigivalitsemine tagaks igale kodanikule eneseteostuse ja poliitilise kaasatuse võimaluse.
Kas on oht, et Euroopa Liidul tekkib riikide liidu tunnuseid ja kuidas saaks neid vältida?
Kogu maailmas on registreeritud ligikaudu 3000 rahvusvahelist organistsiooni, mille seas Euroopa Liit riikidevahelise koostöö vormina on paljuski erandlik. Euroopa riikidel ei ole olnud ühtset visiooni integratsioonist ega selle lõppeesmärgist, kuid siiski võib Euroopa Liidu arenguloos rääkida integratsiooni süvenemisest – see tähendab liidu pädevuse ulatumisest seni rahvusriikide pädevuses olnud küsimustesse.
Rahvaliit näeb Euroopa Liitu rahvusriikide liiduna, kus Eesti on mõtlev, algatusvõimeline ja tegus osaline. Euroopa Liit on meie olevik ja tulevik.
Peame õppima Euroopa Liidus toimima nii, et sellest eesti inimestele suurim kasu sünnib. Meil peab olema piisavalt teavet ja oskusi, aga ka julgust, et euroregulatsioonide kujundamisel teiste riikidega võrdväärsena kaasa rääkida. Vaid sellisel juhul on võimalik Eesti huvide eest seista.
Kuivõrd saate töötades Euroopa Parlamendis kaasa aidata regionaalpoliitiliste probleemide lahendamisele Eestimaa maapiirkondades?
Minu regionaalpoliitiliseks südameasjaks on Euroopa Liidu võimaluste parem kasutamine selleks, et maapiirkondadest ei kaoks töökohad, kooli- ja kultuurielu.
Anto Liivat: „Eesti Euroopas – liiga tragi.”
Kui hinnata Eesti esimesi õppetükke Euroopa Liidu liikmena, võib öelda, et oleme neid teinud saksa täpsusega.
Oleme olnud tublimaid direktiivide kooskõlastajaid, esitanud statistika alati kiiresti, oleme valmis Euroopa Komisjoni märkuse peale muudatusi tegema, piirangutega nõustuma või trahvi maksma. Võtame vastu meile ilmselgelt kahjulikke ja vahel isegi naeruväärseid reegleid.
Viie aasta jooksul on saanud Eesti Euroopa Liidus ühe elaniku kohta kõige rohkem trahve – ja me oleme nendega nõusse jäänud. Eesti on silma paistnud ka oma majanduse avamisel, müünud ettevõtteid teiste riikide suurfirmadele ja toetanud vaba konkurentsi. Oleme üritanud täita kõik eurole ülemineku nõuded.
Samas – oma ettevõtteid toetatakse laial rindel Prantsusmaa Renault’st Belgia Fortise ja Sloveenia Gorenjeni. Mistahes eelarvedistsipliini või sisevõla piirmäärade puhul ettenähtud trahve pole suurriigid aga Euroopa Liidu ajaloos veel kordagi aktsepteerinud ega tasunud.
Kui palju aususest abi on, näitab eurole ülemineku kriteeriumide täitmine. Rahandusvolinik ja Euroopa keskpank on tihti kinnitanud, et eurole üleminekul ei tehta mingeid järeleandmisi.
Meenub, et tunduvalt kehvemate majandusnäitajatega Kreekal õnnestus 1999. aastal Euroopa Liitu oma „küpsuses” veenda. Kreekal oli probleeme nii sisevõla kui eelarvedefitsiidiga, kuid ta kasutas SKT taset ja eelarvelaekumisi näidates osavaid võtteid: esitas paberil korrektsed, kuid väheusutavad näitajad, ning saigi teiste liikmesriikide toetuse.
Mis puudutab riigi abi ettevõtlusele, siis oleme tihti kuulnud väiteid, et Euroopa Liit keelab oma ettevõtteid ka raskel ajal aidata – et teised riigid ka ei aita ja rikkujaid trahvitakse. Paraku annavad tänavu kõik suuremad liikmesriigid oma ettevõtetele miljardite eurode ulatuses toetust – ja komisjon ei tee märkamagi.
Täbar on olukord ka tõukefondidega. Enamik fondide rahast jääb Eestis kasutamata, sest meie ametnikud jälgivad pedantselt, et omafinantseering oleks reaalne, nagu Euroopa Komisjon algul soovitas.
Paindliku asjaajamise näitena õnnestus Portugalis näha, kuidas ligemale poolt tõukefondide eelarve rahast saab kasutada teaduse edendamiseks. Lisaks instituudile ehitati golfiväljak, lasteaed ja majad kümnele tunnustatud teadlasele, et nad välismaalt tagasi tuleksid. Kui nüüd küsida, kumb – kas Eesti või Portugali instituut – näib tippteadlasele ahvatlevam, langeb valik iseenda ülipüüdlikkuse tõttu meie kahjuks.
Nii lööb majanduslangus Eesti konkurentsivõimet, kuid riik laiutab vaid käsi. Teiste liikmesriikide ettevõtted võtavad meie turu üle ja Eesti majanduskasvu väljavaated
kahanevad. Kuni me järgime kõikvõimalikke reegleid ja nende rikkumisest ise teatame Euroopa Komisjonile, võib meie ettevõtja konkurentsieelisest vaid unistada.
Konkurentsivõime tagamiseks peame kaaluma, milliseid reegleid võime ajutiselt painutada ning kuidas rakendada eurotoetusi Eesti hüvanguks. Vaid sel moel saame oma noored teadlased, tootmisettevõtted ja kapitali Eesti inimeste teenistuses hoida.
Eesmärk peab olema üldine heaolu, mitte reeglid.
Anto Liivat:
„Suve algul valitavad Eesti uued saadikud peaksid ümber mõtestama eurosaadiku rolli, mitte olema pelgalt kohatäitjad, kes on tänulikud, et võivad vanade liikmesriikide esindajate hulgas istuda. Ka mitte poliitpensioni nautijad, vaid teotahtelised ja ärksad rahvaesindajad, kes suudavad end maksimaalselt Eesti huvide heaks rakendada.”
Põhjalikumat infot Anto Liivati elust, tööst ja tõekspidamistest saab veebiaadressilt www.saadik.eu
Euroopa Liit on meie olevik ja tulevik.
Euroraha tulemusena tekivad töökohad ja maksutulud, mis võimaldavad omakorda pakkuda vajalikke avalikke teenuseid. Euroopa Liidu toetused tuleb kiiremini kasutusele võtta ja taotlemine tuleb lihtsamaks muuta. Enam tuleb panustada ka õigustatud abisaajate koolitusse.
Parlamendi saadik saab siinsete inimesteni tuua kogemused ja edulood teistest riikidest ning viia meie inimeste mõtted ja vajadused Euroopa Liidu tasandile, et nendega õigusloomes arvestataks.
Töötate praegu õppejõuna rahvusvahelises kõrgkoolis EBS. Mida üliõpilased on teilt küsinud seoses Euroopa Liidu Parlamenti kandideerimisega?
Tudengid ja paljud sõbradki küsivad eelkõige, kas ma ei karda Eesti poliitika jaoks pildilt kaduda.
Seni olemegi Euroopa Parlamendi saadikutest Eestis üsna vähe kuulnud.
Soovin, et juunis valitud saadikud oleksid rohkem Eesti rahva esindajad Euroopas kui Euroopa esindajad Eestis.
Euroopa Parlamendi saadikud peavad olema kodumaal nähtavad – kodanike aruteludesse kaasajad, debati loojad ja eestvedajad ning informatsiooni ja kontaktide vahendajad. Nad peavad olema ka Eestis kuuldavad ja nähtavad.
Olete juhtinud Kuku raadios oma jutusaadet. Kui vestleksite selles saates iseendaga, millise küsimuse siis endale esitaksite?
Küsiksin lihtsa, aga põhimõttelise küsimuse: „Miks Sa, Anto, end poliitikaga sidusid?“
Sellele küsimusele vastuseks ütlen, et oma võimete ja võimaluste piires ühiskonnaelu korraldamisel kaasarääkimine on iga inimese moraalne kohustus.
Eesti poliitika vajab täna uusi mõttemudeleid ja kaasamise kultuuri. Tahan olla veduriks, kes toob poliitikasse kodanikuühenduste kogemuse ja edulood ehk kuidas iga inimene reaalselt saab ühiskonnaelus kaasa rääkida ja seda mõjutada.
Soovin, et õpiksime poliitikat nägema enam seisukohtade debatina ja vähem isikutevahelise konfliktina, mille juured peituvad aastatetagustes solvumistes.
Millised on teie harrastused?
Suusatanud olen üle 20 aasta ja loomulikult osalenud ka Tartu maratonil, mis on ju eestlaste rahvuslik spordipidu ja võimete proovilepaneku koht. Kuna tegemist on rahvapeoga, siis olen maratoni tudengipõlves enda ja teiste rõõmuks ka kostümeeritult läbi sõitnud. Sel aastal jäi ootamatu tervisetõrke tõttu kahjuks osalemata.
Suvel sõidan heameelega süsta ja jalgrattaga, matkan. Ka juhtimisalane kirjandus ja mälumäng on leidnud huvide hulgas kindla koha.
Jaan Lukas
Anto Liivat oma blogis 22. aprillil:
„Tallinnas ringi liikudes on kõikjal näha suuri Keskerakonna plakateid. Täna sattusin vastamisi elusuuruse Siiri Oviiri pildiga, kus seisis, et Siiri tahab vahetust. Kuna meil ju tulemas europarlamendi valimised, siis järelikult räägib plakat vahetusest Euroopa Parlamendis.
Aga palun, Siiri, ma võtan pakkumise vastu! Sina tuled koju, mina lähen Sinu asemel Brüsselisse :)”
Anto Liivati veebik: antoliivat.blogspot.com