Endise riigisekretäri Arved Ruusa mälestuskivi avati Aakaru külas Ebro talus 28. augustil. Tseremoonia avasõnad lausus riigisekretär Heiki Loot.
„Mul on heameel koos teiega avada siin riigisekretär Arved Ruusa mälestuskivi, millega me tähistame tema sünnikoha siin Kambja vallas Aakaru külas Ebro talus, kus ta sündis täna 108 aastat tagasi 28. augustil 1900,“ tõdes tänane riigisekretär Heiki Loot.
Eelkäija auks: Riigisekretär Heiki Loot Ebrol Arved Ruusa mälestuskivi avamisel. Foto: Heigo Mägi
|
 |
„Endiste riigisekretäride sünnikohtade tähistamine toimub Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamise raames. Me peame oma aukohuseks, et kui me tähistame Eesti Vabariigi sündi, siis me tähistame ka Eesti riigimeeste sündi avaldades nii neile austust Eesti Vabariigi loomisel ja hoidmisel. Samuti avaldame me tänu perekonnale ja kohalikule rahvale kelle hulgast nad on võrsunud.“
Sümboolne kojutulek
Riigisekretäri sõnul on sümboolne, et mälestustähise avamine leiab aset just nimelt augustikuul, mis Eesti Vabariigi juubeliaasta raamides on pühendatud eksiilile, vastupanule ja iseseisvuse taastamisele. Samuti oli riigisekretäril hea meel, et Arved Ruusa jõudis oma töö vilju näha veel oma elu ajal.
„Arved Ruusa alustas riigisekretäri ametis pea samal ajal, kui mina alles sündisin, ja ta lõpetas selles ametis, kui mina olin jõudnud juba ülikooli,“ lausus Heiki Loot. „Tänase mälestuskivi panemisega jõuab Arved Ruusa sümboolses mõttes koju. Me avaldame temale austust kui riigisekretärile ja Eesti Vabariigi järjepidevuse hoidjale. Samuti täname me tema perekonda, Aakaru küla ja tollast Vana-Kuuste ja tänast Kambja valda, et andsite meile silmapaistva riigimehe.“
Arved Ruusast rääkis tema poeg Jaan Ruusa: “Ühe inimese karakterit ei vormi mitte ainult geneetika, vaid ka teatul määral keskkond, kus ta oma esimesed aastad veedab. Sellest lähtudes võib öelda, et Arved Ruusa – minu isa – eluteekond sai mõjutust just siinsest kohast Äbru talust [Ebro talu endine või teine nimi – toim.] paljulapselisest perest. Kuigi isa juba teismelisena lahkus talust, et alustada Treffneri gümnaasiumis õpinguid, jäi Äbru talu talle alati südamelähedaseks, üheks energiaallikaks, mille juurde ta tihti tagasi tuli.“
Jaan Ruusa tõi esile, et pärast seda, kui tema isal kadus küllaltki hästi tuntud põhjustel võimalus külastada oma lapsepõlvekodu, tuli ta siiski oma pika elu jooksul mõttes tagasi nende rõõmude ja murede juurde, mis olid seotud selle kohaga, ja kasutas siit saadud kogemusi toeks aktuaalsete probleemide lahendamisel.
Eksiilvalitsuses oli Arved Ruusa riigisekretär aastail 1971 kuni 1990. Jaan Ruusa sõnutsi oli see aeg, mil maailma huvi oli pööratud mitmetele rahutuskolletele peaaegu igal kontinendil.
„Balti probleemide vastu ei tuntud suuremat huvi,“ möönis Jaan Ruusa. „Sellele vaatamata töötati eksiilvalitsuses visalt edasi info andmisega vanadele liitlastele, kuid ka kontakti võtmistega potentsiaalsete uute liitlastega. Kui aga oli silmapiiril Nõukogude Liidu langemine, analüüsis isa olukorda ja astus niiöelda vanuseõigusega tagasi, andes teatepulga üle noorematele jõududele, kellel olid suuremad eeldused asja edasi vedada. Muidugi elas ta ka hiljem enda imestuseks taasiseseisvumisele suure rõõmuga kaasa ja jõudis ka enne oma eluringi täideviimist oma vaba sünnimaad külastada.“
Jaan Ruusa leiab, et kui tema isa Arved Ruusa elu ühe lausega kokku võtta, siis kristalliseerub välja järgmine juhtlause: õpi minevikust, tegutse olevikus ja valmista ette tulevikuks.
Arved Ruusa kui endise EELK liikme mälestuskivi õnnistas Kambja koguduse õpetaja Kristjan Luhamets.
Kambja vallavanemema Ivar Tedrema sõnul võib Kambja valla rahvas olla uhke, sest Kambja valla maadelt on pärit Eesti Vabadussõja kangelane Julius Kuperjanov ning Arved Ruusa, kes on andnud suure panuse Eesti omariikluse järjepidevuse säilimisele.
Ebro kui energiaallikas: Jaan Ruusa teadis rääkida, et tema isa eluteekond sai mõjutust paljulapselisest sünnikodust. Foto: Heigo Mägi
|
|
„Kui minu poole pöörduti riigikantseleist ja öeldi, et meie valla maadelt on selline mees pärit ja tema mälestus on vaja jäädvustada, siis mul oli hea meel, et sellise väärika inimese mälestuseks sain anda koos oma meeskonnaga panuse,“ ütles Ivar Tedrema.
Seejärel laulis külalistele praeguse Ebro talu peretütar Madli Lehiste. Esines ka Kambja naisansambel. Puhkpillimuusikaga ilmestas Kalev Laanesaare ohjatav orkester.
Riigisekretär, Tartu maavanem Esta Tamm, Kambja vallavanem, Kambja kooli esindajad ja Arved Ruusa sugulased-tuttavad asetasid mälestuskivi juurde lilled.
Üritus jätkus banketiga Kambja vallamajas, kus Indrek Ruusa luges ette Arved Ruusa tütre poja Mats Rosenbergi läkituse Moskvast.
„Vanaisa oli suur kodumaa patrioot, aga mitte natsionalist,“ arutles oma läkituses Mats Rosenberg. „Ta teadis, et Eesti ühiskond on väike ühiskond suures maailmas ja et me peame selles suures ühiskonnas koos eksisteerima nüüd ja tulevikus.
Mats Rosenbergi sõnutsi oli vanaisa väga tähelepanelik ja uudishimulik inimene, kes eelmise sajandi algusel tehtud Euroopa reisidest oli kiiresti õppinud tundma teiste rahvaste eripärasid ja erinevaid väärtusi. „Oma elukogemusest rääkis ta meile korduvalt ja pidevalt, kui tähtis on meil aru saada ja austada neid rahvaid, olgu nad meie head naabrid või vaenlased.
Sõltumata hetkelistest poliitilistest olukordadest ja erimeelsustest on alati tähtis austada ja respekteerida teisi rahvaid, nii nagu näiteks täna Moskva tänavatel suur osa venelastest tõesti austavad Eesti rahvast. Meie tulevik ja kooseksisteerimine on eelkõige sellest sõltuv, mitte poliitikast. Vanaisa sõnad ei ole aegunud ja on mulle tähtsamad kui kunagi.“
Päeva võttis kokku Kambja ajalehe peatoimetaja Toivo Ärtis, kes on Arved Ruusa mälestamist kultiveerinud kohalikus meedias.
Tema sõnul on Kambja saanud rikkamaks – mitte rahalises mõttes, vaid vaimselt. Kambjalased on avastanud enda jaoks ühe elutöö. „Me oleme ühe mehe jälle ellu äratanud, teda avastama hakanud, tema mälestuse põlistanud,“ lausus peatoimetaja.
Riigisekretär tegi seejärel esmasissekande Ebro talu vastavatud külalisteraamatusse.
Ebro talu perenaise Marika Lehiste sõnul on järgmisel kevadel oodata suurt Ruusade suguvõsa kokkutulekut, mil igaüks saab istuda oma puu t
alu parki.
Heigo Mägi,
ajalehe Koduvald veebitoimetaja