Eesti oli keelel ja meelel: Arved Ruusa kujundas Eesti saatust ka eksiilvalitsuse riigisekretärina.
|
 |
Eesti eksiilvalitsuse kauaaegse riigisekretäri Arved Ruusa sünnikodu juures Aakaru külas Ebrol avatakse 28. augustil mälestuskivi.
Aastail 1971–1990 Tõnis Kindi valitsuses riigisekretärina ametis olnud Arved Ruusa mälestust põlistav maakivist tähis avatakse tema 108. sünniaastapäeval.
Mälestustähise paigaldamise algatajaks oli riigikantselei, ettevalmistus- ja korraldustöid aitas teha Kambja vallavalitsus.
Arved Ruusa (Ruus) sündis 28. augustil 1900 tollases Vana-Kuuste vallas Ebrol ning suri 15. detsembril 1992 Stockholmis. Politsei- ja riigiametnikuna töötanud juristiharidusega Arved Ruusa lahkus Eestist 1944. a septembris ja leidis kogu edasiseks eluks pelgupaiga Rootsis. Lisaks elatise teenimisele leidis ta aega ja tahtmist osaleda mitmete organisatsioonides – Eesti Komitees, Eesti Rahvusfondis, Eesti Rahvusnõukogus, Vabade Eestlaste Põllumajandusliidus, Eesti Põllumeeste Kogudes Rootsis. Eksiilvalitsuse riigisekretäridest täitis neid kohustusi kõige kauem Arved Ruusa – 19 aastat.
Kui Nõukogude Liit äkki hävis, oli kõrges eas Arved Ruusa siiski üllatunud. Ta kommenteeris, et “impeerium oli rohkem mäda”, kui ta oli ette kujutanud.
Riigikantselei on seadnud eesmärgiks tähistada Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta jooksul kõik seni märkimata riigisekretäride sünnikohad, avaldades austust nii neile, nende sünnivaldadele ja -linnadele kui Eesti ajaloole.
Esimesena tähistati 5. juunil riigisekretäri ja Rahvuskomitee liikme Helmut Maandi sünnikoht Rapla vallas. 16. augustil avati Järva-Jaani vallas Ramma külas kunagise Ramma koolimaja asukohas mälestuskivi endisele riigisekretärile ja õiguskantsleri institutsiooni järjepidevuse hoidjale eksiilis Artur Mägile.
Juubeliaasta ajaarvamise järgi on kuulutatud august eksiili, vastupanu ja iseseisvuse taastamise kuuks.
Toivo Ärtis