 |
 |
Eesti Vabariigi riigisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega.
Riigisekretär tagab Riigikantselei eesmärkide saavutamise ja ülesannete täitmise, esindab Riigikantseleid ja annab volitusi Riigikantselei esindamiseks. Riigisekretär täidab ka muid ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või antud Vabariigi Valitsuse või peaministri poolt. Riigisekretär annab Vabariigi Valitsusele ja peaministrile aru Riigikantselei tegevusest.
Riigisekretäriks võib olla üksnes juriidilist kõrgharidust omav isik. Riigisekretär võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. Riigisekretäril on Riigikantselei juhina samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel.
Fakte Riigikantselei ajaloost
11. novembril 1918, samal päeval kui võim Tallinnas läks üle Eesti Vabariigi Ajutisele Valitsusele, loodi ka Riigikantselei eelkäija Ajutise Valitsuse Kantselei. Sellekohane käskkiri anti välja küll alles kantselei 20. sünniaastapäeva eelõhtul – 10. novembril 1938.
Esimeseks ametisse nimetatud asjadevalitseja kohusetäitjaks sai Theodor Käärik. Pärast seda, kui aprillis 1919 oli kokku kutsutud Asutav Kogu ja ametisse kutsutud valitsus, nimetati Ajutise Valitsuse Kantselei ümber Vabariigi Valitsuse Kantseleiks.
21. detsembril 1920, seoses Põhiseaduse jõustumisega, nimetati asutus Riigikantseleiks ning asjadevalitseja riigisekretäriks. Riigisekretär oli Riigikantselei juhataja, kes nimetati ametisse riigivanema poolt valitsuse ettepanekul. Riigisekretäril olid temale alluvate ametkondade juhtimisel ministritega võrdsed õigused.
1920. aasta 5. jaanuaril nimetati uueks Vabariigi Valitsuse asjadevalitsejaks Karl Johannes Terras.
1921. aastal muudeti Vabariigi Valitsuse asjadevalitseja ametikoht riigisekretäri ametikohaks, millel Terras töötas 1940. aastani, olles kõige kauem oma ametikohal püsinud kõrgem riigiametnik esimese iseseisvuse ajast.
Nõukogude okupatsioonivõimu peaministri Varese korraldusel jäeti riigisekretär koos valitsuse nõuniku Johannes Klesmentiga ajutiselt ametisse edasi “oma ametikohti likvideerima”. 1. septembril 1940 vallandati ametist riigisekretär, ühtlasi oli likvideeritud Riigikantselei.
Aastal 1992 loodi Eesti Vabariigi Riigikantselei.
Riigisekretärid läbi ajaloo
Theodor Andreas Käärik
aastail 1918–1920
Karl Johannes Terras
aastail 1921–1940
Helmut Maandi (eksiilis)
aastail 1944–1945
Artur Mägi (eksiilis)
aastail 1945–1949
Helmut Maandi (eksiilis)
aastail 1949–1953
Heinrich Mark (eksiilis)
aastail 1953–1971
Arved Ruusa (eksiilis)
aastail 1971–1990
Katrin Nyman-Metcalf (eksiilis)
aastail 1990–1992
Ülo Kaevats
aastail 1992–1995
Uno Veering
aastail 1995–1999
Aino Lepik von Wirén
aastail 1999–2003
Heiki Loot
aastast 2003