-0.2 C
Kambja
Neljapäev, 21.11.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivLasteaiarahvas värskendas teadmisi õigest esmaabist

Lasteaiarahvas värskendas teadmisi õigest esmaabist

Meie lasteaed kuulub tervist edendavate lasteaedade hulka. Aprilli lõpus toimus lasteaias esmaabikoolitus. Osa võtsid kõik lasteaia töötajad.

Koolituse läbiviijaks oli oma ala hästi tundev kiirabiarst Mare Liiger, kellel 23-aastase tööstaaži jooksul on olnud tuhandeid juhtumeid anda esmaabi väga erinevates olukordades. Ta on tundnud sageli ängi, kui kiirabiarstidel on tulnud konstateerida ohvri surma, sest pealtvaatajad pole lihtsalt osanud anda esmaabi. Just seetõttu teeb Mare Liiger juba pikka aega esmaabikoolitusi.

Sageli saab inimese elu päästjaks oskuslikult antud esmaabi ja kiire tegutsemine kriisiolukorras.

Paljud meist olid aastaid tagasi läbi teinud taolisi kursuseid, kuid nii, nagu muutub elu meie ümber, muutuvad ka esmaabi andmise meetodid. Et kaasajal on juurde tulnud isevärki haiged – üledoosi all kannatajad –, saime õpetajalt hoiatuse, et narkojoobes inimesest tuleb karta.

Kursuse eesmärgiks oli anda inimestele põhiteadmised sellest, kuidas päästa kannatanu elu õnnetusjuhtumite ja eluohtlike haigusseisundite korral. Koolituse teemad olid: esmaabi põhiprintsiibid; hädakutsung; õnnetusolukorra hindamine; kuidas tegutseda õnnetusolukorras ja kutsuda abi; elustamise taktika ja turvalisus; verejooksu peatamine; sidumine; šokis kannatanu abistamine; esmaabi haavade, luumurdude, liigesevigastuse, põletuste korral; teadvuse kaotanud inimese abistamine.

Ainuüksi hädakutsungi tegemiseks häirekeskusesse (112) on vajalik endale selgeks teha, mis juhtus, kus juhtus, millal juhtus, kellega õnnetus juhtus, mis seisus on kannatanu, millised on vigastused. Mida selgemalt me oskame olukorda kirjeldada, seda paremini saab kiirabi oma tegevust koordineerida.

Koolituse võis jagada kolmeks võrdselt tähtsaks komponendiks: teoreetiline ettevalmistus; praktiliste võtete omandamine (kaelalahase paigaldamine, selgrootraumaga kannatanu liigutamine ”ühe tüki printsiibil”, šoki asend) ja komplekstreening – st läbi võetud esmaabivõtete rakendamine situatsioonülesandes.

Õppematerjalideks olid kunsthaavad ja kunstveri, sidemed, lahased ja nukk kunstliku hingamise tegemise õppimiseks.

Iga koolitus lõpeb eksamiga. Nii juhtus ka meiega. Kursusel õpitu omandamist kontrolliti situatsioonülesande alusel. Seni, kuni kõik lahendasid koos ülesannet, oli kõik justkui selge ja omandatud. Eksami sooritamiseks tuli aga igaühel lahendada individuaalne ülesanne – see kruvis närvid päris pingule.

Pärast katsumust olime rahul ja tänulikud, et saime osa võtta sellest väga vajalikust kursusest. Eksami sooritanud said tunnistuse, mis kehtib 3 aastat ja sobib ka autojuhiloa taotlemisel.

Soovitan teistel asutuste töötajail sama kursus läbida ja tunda eksamipalavikku.

Kambja lasteaia Mesimumm tervisemeeskonna liige
Hele-Mall Tamm

Loetumad