Kambja lasteaia värava taga tekitas ühel päeval väikest elevust politseiauto.
Mis siis juhtunud on? Mitte midagi halba. Lõvi Leo tuli koos kahe toreda politseinikuga laste käest uurima, kas neil on ikka selge, kuidas ohutult liigelda.
Kõigepealt tutvustati lastele ülekäiguraja märki. Sõber Sebra tuleb ju ikka appi, kui on vaja, kuid sellegipoolest peab ka ülekäigurajal olema ettevaatlik ja tähelepanelik.
„Kuidas on õige minna üle tee – kas hüpates, joostes või hoopiski selg ees?” uuris politseinik. Lapsed olid kärmed hõikama: „Ei! Rahulikult peab minema!”
Aga enne, kui teed ületama hakata, on vaja veenduda, et ühtegi autot ei tule. Politsei näitas ette, kuidas ikkagi on kõige õigem vaadata: „Kõigepealt vaatame alati vasakule, siis paremale ja siis jälle vasakule ja kui autot ei tule, alles siis võib minna üle tee.”
Kohe oli keset saali suur „maantee” ja lapsed said ka ise proovida, kuidas siis peab vaatama. Koos politseitädiga vaadati mõlemale poole ja veenduti, et autot ei tule ning siis sai rahulikult teed ületada.
Kui õues juba pimedaks läheb, on vaja jalakäijal endale helkur külge panna. Kuhu oleks see kõige õigem riputada? Kõrva taha, saapa külge või puusa kõrgusele? Lastele tegi see palju nalja – kuidas siis politseinikud ise ei tea, et loomulikult puusa kõrgusele, et autodele ikka hästi näha oleks. Lastelt küsiti, kas nendel on ikka helkurid olemas. Tore, et kõikidelt lastelt tuli jaatav vastus.
Küll need olid ikka toredad politseinikud, sest nüüd võeti välja valgusfoorivärvid ja algas lõbus foorimäng. Reeglid olid lihtsad: kui on punane, siis kükitad, kui kollane, siis seisad ühel kohal ja kui roheline, siis kõnnid ühel kohal. Kui peale mängu üle küsiti: „Mida pead tegema, kui (päris)valgusfooris põleb punane tuli?”, vastas üks pisike tüdruk: „Kükitama.” Loomulikult tehti kohe pisike vigade parandus ja jutt võis edasi minna.
Nüüd oli siis selge, kuidas liigelda jalakäijana, kuid mõned lapsed tulevad ju lasteaeda autoga. Kuidas on kõige ohutum sõita? Ikka kenasti turvavööga kinnitatult. Kahjuks leidus ikka põnne, kes vastasid, et neil pole turvavööd vaja kinni panna, sest nad sõidavad nii lühikese maa. Kallid lapsevanemad, kontrollige ikka, et teie lapsed oleksid alati turvavööga kinnitatud ning olge ka ise eeskujuks!
Enne lahkumist korrati kõik õpitu veelkord läbi ning iga laps sai Lõvi Leod kallistada ja paitada. Meelespeaks jagati lastele kleepse politsei hädaabinumbriga 110 ning kõik said suu magusaks Lõvi Leo kommiga.
Lastele meeldis Lõvi Leoga kohtumine väga. Loodetavasti jäi igale lapsele midagi politsei õpetustest meelde ning nad on nüüd liikluses veidikene tähelepanelikumad ja ettevaatlikumad. Ohutut liiklemist!
Täname toredaid politseinikke ja härra Tormas Tuulikut, kes meile sellised toredad inimesed leidis!
Mõmmikute rühma õpetaja
Eija Sõukand