-2.2 C
Kambja
Pühapäev, 24.11.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivKambjas demonstreeriti uudset energiavõsalõikust

Kambjas demonstreeriti uudset energiavõsalõikust

Pilt:

Fotod: Heigo Mägi

Kambjas demonstreeriti Eestis uudset energiavõsa niitmise kombaini, kuna Kambja energiavõsa istandus on üks osa Eesti Maaülikooli teadlaste poolt rajatud eksperimentaalsest biopuhastussüsteemist, vahendavad ERR-i uudisteportaal ETV24 ja uudistesaade “Aktuaalne kaamera”.

Silokombaini meenutav masin on omataoliste seas üks jõudsamaid, mida kasutavad ka Rootsi pajukasvatajad. Suhtelise kergusega lõikas ja peenestas ta ka neid pajusid, mille tüve läbimõõt on 10 sentimeetrit, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Masinat demonstreeritakse Balti riikides esmakordselt, Eestisse toodi ta vaid üheks päevaks. Kambja energiavõsa ja eksperimentaalse biopuhasti projekt sai alguse 2003. aastal. Kogumistiikidest pumbatakse reovesi energiapajudele väetiseks, paju saab sealt vajalikud toitained kätte ja kasvab kuni kaks sentimeetrit päevas.

Eesti Maaülikooli vanemteaduri Katrin Ehasoo sõnul aeg on näidanud, et seda tüüpi reoveepuhasti sobib ka Eesti kliimasse. “See reovesi, mis siia istandusse on lastud, ei ole põhjaveele küll mingisugust kahju toonud. Me ikka aeg-ajalt võtame siit läbi mulla minevast veest lämmastiku ja fosfori proove. Need vastavad kõikidele normatiividele,” selgitas Ehasoo.

Ühe päevaga loodeti kätte saada 1300 kantmeetrit puiduhaket. Siis oleksid seadmete transpordikulud kaetud. Kambja enda katlamajas, tõsi küll, seda puiduhaket kasutada ei saa.

Kambja vallavanem Ivar Tedrema ütles, et kuna saadava hakke niiskuse tase on 55% ringis, tuleb see loovutada Tartu Aardla tänava katlamajale. “Meie kahemegavatise hakkepuidul töötava katla eelkolde rest on liiga lühike, et sellise niiskusesisaldusega haket põletada,” arvas Tedrema.

Seega on kogu projektil peamiselt teaduslik väärtus. Kusjuures ära on kasutatud rootslaste selektsiooni- ja sordiaretuskogemused, sest kõik need kiirestikasvavad pajuistikud toodi Rootsist.

“Nüüd ongi soov edasi jätkata sellega, et tuua põldudele ka Eestis kasvanud pajudest saadav geneetiline materjal. Aga selleks on vaja enne teadustööd teha. Päris kraaviservalt võetud igasugusest pajust head saaki ei maksa loota,” märkis Ehasoo.

Kombaini aga ilmselt veel niipea Eestisse ei osteta. Energiavõsa on siin kokku üldse sadakond hektarit, masina maksumus aga 8,3 miljonit krooni.

 

 

Vaata ka: ERR-i videot

Loetumad