Täna, toomapäeval, pärast seda kui kodud on puhastatud ja pühadeks ette valmistatud, algavad põlisel rahval jõulud ehk talistepühad. Jõulude eel on kohane meenutada korraks nende pühade tähendust ja heita pilk ka möödunud aastale.
Maarahva jaoks on jõulud aastavahetuse püha, mil üks päikeseaasta on käinud viimseni maha ja algab uus. Toomapäeval 21.12., mida meie esivanemad pidasid jõulude alguseks, jääb päike pessa. Päevad ei lähe enam lühemaks, vaid püsivad neli päeva üsna ühepikkused. Jõululaupäeva peetakse kui vana aasta õhtut, mis loob õnne kogu järgmiseks aastaks. 25.12. pöörab päike pesast välja ja hakkab tegema päev päevalt kõrgemaid kaari. Algab päikese-aasta ja elu läheb taas valguse ja soojuse poole.
Tegelikult ei pööra ennast muidugi mitte päike, vaid Maa. Püüdkem vaid kujutleda, kuidas kogu meie planeeti, mida maarahvas on hellitavalt kutsunud Maaemaks, hõlmab otsustav pööre ja ta muudab oma käiku. See on muutus, mis puudutab eranditult meie kõigi elukäiku. See on sündmus, mis muudab jõulud meie jaoks pühaks.
Maarahval on kombeks veeta jõulude pesa-aeg omaste seltsis. Süüakse hästi, puhatakse, mängitakse ja lauldakse. Koju saabunud hingede jaoks hoitakse laud öö läbi kaetud ja tuba valge. Uue ajastaja päevast (25.12.) alates käiakse väljas ja rõõmustatakse koos teistega.
Kellel mahti, saab jõuludest lisaks lugeda koja võrgulehelt või Mall Hiiemäe koostatud Eesti rahvakalendri 7. köitest.
Üks aastaring saab peagi täis. Maavalla põlist pärimust ja looduslikke pühapaiku hoidvale rahvale oli see suuresti hiite aasta.
Põlise rahva pühad paigad Eesti riigi maa-alal
Oleme saanud esivanematelt haruldase ja ülimalt väärtusliku pärandi. Mitte kusagil mujal läänepoolses Euroopas pole säilinud nii palju looduslikke pühapaiku ja nendega seotud tavad ja uskumused pole jõudnud sedavõrd elujõuliselt kaasaega. See on põlisrahva pärand, mida alles peame õppima tundma ja väärikalt hoidma.
Lõppeva aasta alguses valmis Kultuuriministeeriumis Eesti looduslike pühapaikade arengukava. Maavalla Koja, Tartu Ülikooli, Eesti Kirjandusmuuseumi, RMK, Kultuuri-, Sise- ja Keskkonnaministeeriumi koostöös valminud mahuka dokumendi kaugem eesmärk on tagada meie hiite ja teiste looduslike pühapaikade säilimine, nende seisukorra paranemine ja nende edasiandmine järeltulevatele põlvedele.
Me oleme saavutanud küll mõningast edu pühapaikade olukorra tutvustamisel ja päästetegevuste kavandamisel, kuid piisavat pööret paremuse poole toimunud pole. Riigi huvi ainulaadse kultuuripärandi hoidmiseks on endiselt pea olematu, mis väljendub pühapaikade arengukava ebaloomulikult väikeses eelarves. Sakraalehitistega võrreldes on hiite päästmiseks eraldatud summa enam kui sada korda väiksem. Seda hoolimata asjaolust, et igal aastal kaotame jäädavalt mitmeid pühapaiku. Samuti pole pea aasta jooksul suudetud arengukava kinnitada ja töösse rakendada.
Lugemist pühapaikadest
Suvel ilmus Maavalla Koja, Tartu Ülikooli ja Õpetatud Eesti Seltsi ühisväljaandel artiklikogumik Looduslikud pühapaigad: Väärtused ja kaitse. Mahukas raamat annab esmakordselt meie ajaloos temaatilise ülevaate pühapaikadest ning nende uurimise ja kaitsega seotud küsimustest. Ühiste kaante vahele on koondatud pärimuslikud, arheoloogilised, looduskaitselised, õiguslikud ja halduslikud käsitlused pühapaikadest. Raamat tutvustab ka häid hiietavasid ja olulisemaid punkte valminud riiklikust arengukavast.
Pühapaikade raamatu said endale kõik koolid, omavalitsused, keskkonnaasutused ja suuremad raamatukogud. Raamtu .pdf faili saab alla laadida Maavalla koja koduleheküljelt: maavald.ee.
Loodetavasti annab see raamat meie rahvale tagasi väikese, kuid väga olulise osa põliskultuurist ja väärikusest.
Kunda Hiiemägi
Porikuus jõudis lõpuni kõiki hiie- ja laiemalt pärimuskultuuri sõpru ärevil hoidnud kohtulugu Kunda Hiiemäe saatuse küsimuses. Selle lahendil on väga suur tähtsus meie kõikide looduslike pühapaikade jaoks. Riigikohtu langetatud otsuses leiti, et Kunda Linnavolikogu kehtestatud detailplaneering, millega kavatseti ehitada ajaloolisele hiiemäele elektrituulikud, parkla ning teede- ja elektrivõrk, ei ole kooskõlas seadustega. Linnavolikogu otsuses ei olnud arusaadavalt põhjendatud, miks on tuulepargi rajamine põlisrahva pühapaika olulisem kui pühapaiga säilitamine ja põlisrahva usuvabaduse tagamine ning miks ei võiks tuulikuid ehitada mujale.
Kahtlemata kuuluvad kõik iidsed pühapaigad kogu põlisele rahvale. Kunda Hiiemägi on aga üks vähestest hiitest, mida on võimalik külastada ööpäevaringselt – selle tagab kultuurimälestise staatus ja asumine omavalitsuse maal. Kunda hiiemäel asuvad iidsed kivikalmed ja selle paiga kohta on talletatud rohkesti rahvapärimust.
Kunda hiiemäe juhtum on vaid üks näide sarnaste seas.
Paluküla Hiiemägi
Porikuus tühistas Tallinna Ringkonnakohus osaliselt Kehtna valla detailplaneeringu, millega kavandatakse Paluküla Hiiemäele ja selle kõrvale suurt puhke- ja spordikeskust. Otsusega polnud rahul ei Kehtna Vallavolikogu ega kohalikest elanikest hiiemäe kaitsjad. Mõlemad esitasid kassatsioonikaebuse Riigikohtule.
Nagu Kunda hiiemäe puhul nii siingi sai tüli alguse sellest, et Muinsuskaitseamet kooskõlastas arendajate plaanid ja jättis tähelepanuta oma peamise ülesande – kaitsta kogu rahva kultuuripärandit.
Nii mõnedki asjatud vastasseisud oleksid jäänud olemata ja mitmed iidsed pühapaigad kahjustamata, kui riik ja selle volitatud asutused oleksid olnud huvitatud pühade paikade säilimisest. Praegune muinsuskaitsesadus lubaks hea tahtmise korral hoida looduslikke pühapaiku väärikalt ja esivanemate vaimus. Kahjuks pole seda head tahet seni alati jätkunud ei poliitikutel ega ametnikel.
Suvel Kanadas Kotkajärve Metsaülikoolis peetud ettekandes rõhutas keskkonnaõiguse doktor Kadri Sirg, et meie keskkonnaseadustel pole vigagi. Seaduste rakendamine sõltub aga otseselt kodanikuühiskonna tugevusest. Teisisõnu, meie kultuuripärandit ja loodust rüüstatakse just nii palju, kui me ise lubame.
Hiite kaitseks
Eelmise aasta lõpus korraldas Maavalla koda koos ansambliga Metsatöll kontsertsarja “Kodhiite kaitsel”. Kontsertitel jagati teavet pühapaikadest ning koguti allkirju pühapaikade kaitseks mõeldud pöördumisele. Hiljem jätkati allkirjade kogumist Maavalla Koja võrgulehel. Tänaseks on pöördumisega ühinenud ligi viis tuhat inimest, nende seas palju kultuuritegelasi, teadlasi ja teiste elualade inimesi.
Pöördumises kutsutakse riigivõimu üles tegema kiiremas korras kõik vajalikud uuringud, seadusemuudatused ja otsused, mis tagavad pühapaikade säilimise ja nende seisundi paranemise. Peatada tuleb kõik planeeringud, mis näevad ette pühapaika ehitamise või ohustavad selle puutumatust ja rahu kuidagi teisiti. Samuti soovitakse, et Eesti seadustes ja riigi poliitikas tuleb võrdsustada põlisrahva looduslikud pühapaigad mujalt tulnud uskude pühakodadega.
Allkirjade kogumine jätkub. Hiite sõbrad saavad pöördumisega ühineda Maavalla koja kodulehel.
Lambad ja soed
Ole aga lammas, küll hundid selga tulevad, ütleb vanasõna. Rahva tagasihoidlikuse või teadmatuse tõttu on viimastel aastatel järjekindlalt vähendatud inimese üht põhilist vabadust – õigust oma maailmavaatele ja uskumustele. Riik on järjekindlalt laiendanud riigiusu ja riikliku misjoni ulatust. Kristlikud vaimulikud ehk kaplanid on palgatud sõjaväkke ja vanglatesse ning sõdureid sunnitakse osalema palvustel. Arendamisel on kristlike politseivaimulike teenistus. Viimastel päe
vadel on mitmelt poolt tulnud sõnumeid, et koolijuhid sunnivad kooliperet osalema kristlikel jumalateenistustel.
Kahjuks ei hooma kõik avalikus teenistuses olevad mehed ja naised, et usk on iga inimese isiklik asi. Seal kus kellegi usk tungib avalikule pinnale, olgu koolis või riigiasutuses, piiratakse paratamatult kellegi teise usuvabadust. Seetõttu peaks iga oma riigist ja põhiseadusest lugu pidav inimene tegema kõik enesest sõltuva, et meile kõigile kuuluvast avalik-õiguslikust ruumist kaoksid palvused ja jumalateenistused ning kaotataks ära riiklikud misjoniametid. See on meie ainuke riik.
Maavalla kalender
Ei ole põlisrahvast ilma pühapaikadeta ega oma pühade päevadeta. Tänavu andis koda juba 30. korda välja Maavalla kalendri, kuhu on rahvakalendrist valitud just need pühad, mis oma tähenduselt ja kommetelt on põlised ja loodusrahvale omased. Nii leiab sealt jõulud, munapüha, suvisted, karusepäeva jpt maarahva pühi. Samuti on sirvikalendris kuude nimed omad ja põlised, aasta algusest lugedes: südakuu, radokuu, urbekuu, mahlakuu, lehekuu jne.
Oma pühad, kuunimed, teretus- ja hüvastijätusõnad, uskumused ja tavad ei tundu võibolla üksiti alati kuigi olulised ja vajalikud, kuid väikesest algab suur. Kõik need pärimusekillud, mida me igapäevaelus võime alal hoida, aitavad hoida meie rahvast ja maad.
Möödunud aastasajad on rusunud ja laastanud meie rahvast. Paljugi oma, põlist ja väärtuslikku on unustatud või mattunud võõrapäraste kommete alla. Uue päikeseaasta hakul on hea aeg koos päikesega raputada eneselt kustumine ja kadu ning tõsta taas au sisse see vaimne ja asine pärand, mis muudab meid sellel maal põliseks rahvaks.
Häid jõule!
Ahto Kaasik
Maavalla koja vanem
