-3.2 C
Kambja
Pühapäev, 24.11.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiiv¥Ütlesin, et midagi uut teada saada on nii äge.´

¥Ütlesin, et midagi uut teada saada on nii äge.´

Aprilli viimasel neljapäeval olid Unipiha koolis külas 34 last Kambja kooli 3.-4. klassist.

Õpetasime neile puude määramist kooli maaalal ja kompassi kasutamist.

Pärast suurearvulise koolipere jaotamist seitsmeks rühmaks hakkasid neid juhendama Unipiha lapsed. „Mina andsin oma rühma liikmetele ise valida, millist puuliiki nad hakkavad kooli ümbruses otsima,” jutustab hiljem Fred Sprenk (4. kl) õuesõppetunnist kokkuvõtet tehes. ”Ainult nulgu ja jugapuud nad ei tundnud, näitasin neile neid.”

„Ega see puude määramine liikide järgi ning nende kokkulugemine nii lihtne polnudki, kui algul mõni arvas,” täiendab Fredi Sille Sööt (4. kl). „Paljud olid raskustes just toominga ja kastani määramisega.”

„Kambja lapsed tundsid küll ilmakaari, kuid kompassi abil nad seda teha algul ei osanud,” lisab Diandra Must. ”Ma aitasin neid. Ütlesin, et midagi uut teada saada on nii äge. Pärast seda said nad töölehe ülesannete täitmisega väga hästi hakkama.”

Õuesõppetund lõppes suures ringis rahvalaulu „Kuhu me läheme kolmekesti” kooslaulmisega.

Fred Sprenk, Sille Sööt, Diandra Must

Loetumad