Taimeseire Saaremaal. Foto: Pille Koorberg
|
 |
Euroopa Liitu astudes on saanud talunikud ja põllumajandusettevõtjad toetusi ning abirahasid, et säiliks Eestile omane põllumajandusmaastik. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT) peamiseks eesmärgiks on bioloogilise ning maastikulise mitmekesisuse säilitamine. Selleks, et hinnata toetuste efektiivsust ning muuta ja arendada neid tootjatele sobivas suunas, kogutakse erinevaid andmeid nii tootjate enda käest kui ka nende põllumajandusmaade kohta.
2007. a suvekuudel viiakse Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) koordineerimisel 12-l seirealal (a´2x2km) üle Eesti taas läbi maastikuseiret (algandmed koguti 2004. aastal). Põllumajandusmaastike kohta käivaid andmeid kogutakse maastikuruudu põhiselt ja personaalselt igat tootjat informeerida ei jõuta. Seega, kui näete oma maadel kõndimas vikse ja viisakaid ning mapi ja pliiatsiga varustatud isikuid, siis palume (seirajatesse) neisse suhtuda sõbralikult 🙂 ! Erinevatel seirealadel teostatakse lisaks maastikule ka bioloogilise mitmekesisuse, mullastiku, vee ja sotsiaalmajanduse valdkondade uuringuid, kuid nende läbiviimisest teavitatakse tootjat personaalselt.
Missuguseid andmeid kogutakse?
Andmeid kogutakse mullastiku, vee, bioloogilise mitmekesisuse, maastiku ja sotsiaalmajanduse kohta.
PKT hindamiseks vajaminevate andmete kogumist alustati osaliselt 2004. aastal. PKT kohustusperioodi alg- ja lõppandmete fikseerimine (kohustuse esimesel ja viimasel aastal) on ülioluline, kuna siis on võimalik välja tuua näitajate tegelik muutuse suurus perioodi jooksul. Vajaminevaid andmeid saadakse erinevatest allikatest – toetuste registrist, statistilistest andmebaasidest jne. Hindamiseks läheb vaja ka keskkonnaga seotud andmeid tootjate põllumajandusmaal toimuvate muutuste kohta. Selleks teostatakse spetsiaalseid uuringuid tootjate maadel.
Väljavalitud tootjate juures kogutakse PMK koordineerimisel andmeid järgnevate näitajate ehk indikaatorite kohta: põllumajandusmaastike linnud; kimalased; taimed; vihmaussid; mullaviljakus ja orgaaniline aine; toiteelementide kogubilanss; pestitsiidide kasutuskoormus; keskkonnateadlikkus; mahetootjatel mahedana müüdud mahetoodete osa; ettevõtjatulu; talude heakord; põllumajandusmaastike struktuurimuutused punkt-, joon- ja pindelementides;
Kellelt andmeid kogutakse?
Hindamiseks vajalikud põllumajandusettevõtted on välja valitud lähtudes erinevatest printsiipidest – kui aktiivselt on piirkonnas PKT-d taotletud, millised on konkreetse näitaja hindamiskriteeriumid (nt mullaseires peab valim kajastama kõiki peamisi Eesti põllumullaliike, maastikuseires aga peamisi maastikurajoone) jmt. Valim peab esindama ka erinevaid tootmissuundi (taimekasvatus, loomakasvatus, segatootmine), tootmistüüpe (mahetootmine, tavatootmine) kui ka tootmissuurusi (väiketalud, suurtootmised). Ka on võrdlusena valimisse võetud PKT-ga mitteliitunud põllumajandusettevõtted.
Põllumajandus on Eesti maapiirkondade näo ja iseloomu mõjutaja. Kaunid talud korralikult haritud põllulappide ja metsatukkade vahel on Eestimaa suurimaid rikkusi – siit tuleb toit lauale ja puhas keskkond!
Lisainfot koduleheküljelt www.pmk.agri.ee/pkt või telefonil 748 0044.
Maastikuseire Kambja vallas on planeeritud ajavahemikul 23.-29. juuli 2007. Loodame, et „ilmataat“ ei sunni meid graafikut muutma!
Lugupidamisega,
Põllumajanduskeskkonna seire büroo
Põllumajandusuuringute Keskus