Küünlapäeva kiri kõikidele Eesti lastevanematele ja õpetajatele
Täna on küünlapäev ja Tartu rahu aastapäev. Ajalooline dokument kirjutati alla küünlavalgel. Allkirjastati lootuskiir, et eesti keel ja kultuur on kindlalt kaitstud meie oma riigi poolt.
Täna, 87 aastat hiljem, seisame silmitsi probleemiga, et suremus ületab sündimuse ning väga suur osa meie rahvast ei loe enam raamatuid. Kirjanduse kui rahvuskultuuri nurgakivi saatus on muutunud ebamääraseks. Tuhanded lapsed on võõrdunud raamatust, sest raadio, televisiooni, videomängude ning lihtsakoelise kommertsmeedia jälgimine nõuab vähem pingutusi.
Meie, küünlapäeva mõttetalgutest "Kuidas saada lapsed taas lugema?" osavõtjad, pöördume kõigi Eestimaa emadeisade ning õpetajate poole palvega mitte lubada laste lugemisoskusel hääbuda.
Me palume esmalt teid ennast sagedamini võtta kätte hea raamat, lugeda seda lastele, ning siis ulatada raamat kui tarkuseallikas ja kultuurikandja edasi järgmisele põlvkonnale.
Me palume teid mitte unustada, et:
a) raamatusse on raiutud inimkonna põhiteadmised ning paljude rahvaste kultuurilood,
b) aktiivne lugemine aitab kinnistada õigekirja ja loogilise sõnastuse oskust,
c) ilukirjanduse lugemine arendab tugevamini kui ükskõik milline muu kunstivaldkond noore inimese fantaasiat, see aga on loovuse esimene eeldus.
Loovat mõtlemist on vaja igal elualal!
Hea kirjanduse süstemaatiline lugemine kasvatab põlvepikkustest poistest ja tüdrukutest haritud rahva. Läitkem siis täna, küünlapäeval, taas valgus, mis on kahjuks tasapisi ähmastuma hakanud.
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis
2.küünlakuu päeval 2007.aastal
Leelo Tungal, Ilon Wikland, Leena Laulajainen, Jukka Lemmetty, Anna Zigure, Arvo Valton, Kärt Hellermaa, Anne Rande, Heiki Vilep, Jaanus Vaiksoo, Harri Jõgisalu, Tiia Toomet, Katrin Reimus, Contra, Mark Soosaar