Kasupäev

Kasupäev, ehk laiemalt tuntud mihklipäev või mihklipääv, mihklepääv, mihklipäiv, maamihklipäev, on 29 sygiskuud (29 IX). Nagu muudegi maausuliste pühade puhul, nii siingi eelistame võõrkultuursest traditsioonist lähtuvale nimele maakeelset. Aeg. Kasupäev on tähtsamaid pühi maarahva ajastajas. Karjalaskepäeva (23. IV) vastaspäevana on ta üks nn. “postipäevi”, mil lõpeb üks ja algab teine majandusaasta pool. Suvetööd on põhiliselt läbi ja ees ootavad talvised toimetused. Vanasõnagi ütleb, et karjalaskepäeval algab suvi ja kasupäeval tali.

Tähendus. Kasupäev on sisult sügisene pööripüha. Sellest, kuidas kasupäeva peetakse, sõltub inimese käekäik talvel. Nagu pööripäeval ikka, ennustatakse ette talveilmasid ja inimsaatust ning tehakse tuld.

Kui pisut püüda, on võimalik aduda koos muistse maarahvaga , et toit tähendab elu. Toit aga kasvab põllul, heina- ja karjamaal, metsas ja veekogudes. Sõnaga, looduses, mis on hingestatud ja täidetud erinevate vägedega. Kasupäevaks on kogutud toit järgmiseks seitsmeks kuuks ning seeme järgmiseks külviks. Seega on aeg tänada põldu, nurme, metsa, tuult, vihma ja päikest ning koos nendega rõõmustada.

Loond. Et kasupäevast algab sügis ja talvepoolaasta, jägitakse hoolega selle päeva märke. Kasupäeva tuul, päike, sadu, puud, külm, linnud ja kuuseiski ennustavad eeloleva sügise, talve ja isegi kevade ilmasid ja saaki. Näiteks ennustab soe ja kuiv ilm sooja ja kuiva sügist ja talve. Kasupäevane vanakuu lubab lühikest ja noorkuu pikka talve.

Pühitsemine. “Mihklipäev on suur püha”, on maarahvas mitut puhku kinnitanud. Peeti pere- ja külapidusid, mille juurde varem kuulusid ka andide viimised ja palved.

Ettevalmistused. Nagu teistelgi pühadel, on aeg nüüd maha võetud. Eluruumid on hoolega koristatud. Saunas on haritud enese keha ja hinge. Nüüd võib püha tulla inimese ja ta kodu peale.

Kasupäevale eelneb “sapi” e. “raudnädal”, mil ei tohi kapsaid korjata ega sisse teha. Kasupäeval enesel on soovitav vaid üks töö – majaseinte tihendamine.

Ettevalmistused kasupäevaks algavad tegelikult juba kevadel, kui valitakse välja must oinastall ja tõotatakse sügiseseks anniks. Kui sellist pole võtta, kõlbab mõni teinegi loom. Näiteks lammas, põrsas või kana. Antslas on kõneldud ka mihklisõnnist. Kasulaupäeval või kasupäeva hommikul saab loom ära veristatud ja küpsetatud.

Toit. Lihast tehakse sülti, suppi ja verikäkke. Kaetakse rikkalik toidulaud, kus on road kõikidest sügisandidest. Ning kasupäeva õhtuks peab kõik see söödud olema. Nii kasupäevaks tehtud roogadest, kui õllest läheb esimene osa kahjaks.

“Mihklipäev tapõti põrsa. üts miis oll lubanu mihklipääväs põrst ar tappa, oll jäänu erätalitusõ peräst tapmada, a nii susi tõõsõl hummungul ärki veenü. “Mis lupat, tuu olgu tettü”, um vanarahva ütlemine.”
Rõuge.

“Mihklipäävaks piab õlut tegema ja pääva enese homiku ühe lamba ära tapma, mudu juhtuvad talvel õnnetused.”
Põltsamaa.

“Mihklipäeval keedeti õhtu leha ja käkke ning viidi ka vaimudele tare otsa peale, kivikalmudele ja –varedele.”
Tarvastu.

Pärimust

Kasuõhta – neljapäeva õhtu. Kasupäe – mihklipäev. Sel ajal võis teenija oma tööd teha.
Tõstamaa

Sügisel oli ka mihklipäev. Siis jooksid lapsed viimast korda paljaste jalgadega. Järgmisel päeval algas säälse mõiste kohaselt sügis. Torma

Mihklipäeva peeti esimeseks talvepäevaks ja peeti pühaks. Söödi hommiku võid ja öelti: “Mihklipäeval süüakse lusikaga võid.” Praegugi on veel see pruuk alles, et selleks päevaks ikka loome tapetakse.
Halliste ja Karksi

Talve arvatakse mihklipäevast, sellega viies kuu talve ajal on küünlakuu.
Räpina

Kui mihklipäev ära oli, siis nädal aega edasi, siis algas hingeaig. Siis kuu aega oli hingeaig.
Tarvastu

Koristati ning pühiti hoolega, ikka mihklepäeva vastu. Õhtul pidutseti, mängiti pilli, tantsiti ja lauleti.
Halliste

Mihklipäevast tapeti loomi ja tehti õlut. Noored käisid teistes majades nalja tegemas, vanad jõevad õlut oma naabritel ja ajasivad juttu. Ega see pold mingi usupüha ega kerikupüha; töölõpetust pühitseti söömise ja joomisega.
Iisaku

Mihklipäev oli suur püha, terve töö oli siis veere pool. Mihklipäeval tehti ka õlut.
Tartu-Maarja

Mihklipäev oli postipäev. Selleks ajaks tööd korda, kartulid üles ja kuhjad kinni. Et oleks valmis kõik.
Kadrina

Mihklipäeva pühitseti kui esimest jõulu. Siis tehti sepikut ja õlut ja tapeti oinas.
Kadrina

Selis ja Tõstamaal oli mihklipäev suur püha, aga Pootsis ei oln, sest mõisa ei ann vaba päeva.
Tõstamaa

Mihklipäe oli nii suur püha, et mitte tuadki ei suitse. Kõik, söök ja kõik tehakse eelmisel päeval valmis.
Häädemeeste

Tööd sel päeval teha ei tohtinud, sest muidu varastab hunt teise mihklipäeva oina ära.
Võnnu

Oli suur püha taluinimestele, tööd ei tehtud. Käidi üksteisel võersil, üksteise õlle maitsmas.
Iisaku

Enni oli ikka see mood, et noored keisid pühaba õhtuti ja mihklipääva õhtul külatubades koos, seal sai mängitud ja louldud.
Reigi

Maamihklipäiv ja üts päiv vahet, sis tulõ vinnemihklipäiv. Mamihklipäivä tiid tüüd, sis om maruhätä. Kruusmäel olli riih ja temäl olli massina. Tuu lask uma reheh villä pessä ja läts marru. Tuul pääväl tohe es midagi mõtsast kodo tuvva ega midägi väläh tetä. Maamihklepäiv kotoh teit mis tahtsõt.
Setu

Mihklipäeva laupäeval tapeti üks põrsas ära, pandi viimne kui tükk keema; kui juba ära oli keenud, ei tohtinud enne keegi katsuda, kui perenaine igast põrsajaost ühe tükikese veikese nurmiku sisse pani ja peremees selle nurmikukese nurme peal oleva kivivare alla viis vanatondile. Nõnda tehti ka õllega, mis mihklipäeva laupäeval tehti. Kõik see terve põrsas pidi mihklipäveal ära söödud saama ja õlu joodud saama.
Tarvastu

Siin olid külapühad. Siin Kauksis oli mihklipäev püha. Siis tulid teistest küladest ka siia külla.
Iisaku

Tööd

Mihklipäival õigetes taludes pidi väline töö tehtu olema. Et siis sai nann koopa ja naine tuppa.
Lüganuse

Mihklipäevaks on naine tuas ja nairis koopas. (See on, et naisterahva väline töö on lõppenud.)
Rakvere

Mihklipäevas püiti kõik tööd korda teha. See oli ikka õige peremees, kes mihklipäevas adra aia pääle pandis.
Kolga-Jaani

Mihklipäeval ei tohi künda, siis laudaloomad äparduvad.
Simuna

Vanakuu inne vai pääle mihklinädalit tsetas kapsit, sest mihklinätäl on kalk – “raudnätäl”.
Seto

Loomatapp

Mihklipäeval harilikult tapeti oinas, mõnikord ka õhvakene.
Puhja

Mihklipäev tapõti põrsa. üts miis oll lubanu mihklipääväs põrsa ar tappa, oll jäänu erätalituse peräst tapmada, a nii susi tõõssõl hummugul ärki veenü. “Mis lupat, tuu olgu tettü,” um vanarahva ütlemine.
Rõuge

Mihklipäev pidi alati olema värsket liha, kas vana liha järgi võ
i ei. Kui suuremat looma polnud tappa, siis tapeti vähemalt kana ehk kukk.
Vändra

Mihklibä tehti õlut ja tapeti jäär ära. Peeti nagu pühapäevaks. Lauldi: Kui jõudis kätte mihklibä, Siis jäära pää käis otsast ää.
Muhu

Mihklipäeval kindlasti pidi midagi looma veristama. See on vana ohverdamise põhimõte. Kas siis kohitsetud oinas või ikka oinastallekene tapeti.
Võnnu

Mihklipäe tapeti jääras. See pandi kevade kasuma. Kellel suured sarved, see oli mihklijäär.
Karja

Vanasti ikka kõneldi mihklipäeva oinast. See pidi olema must oinas, kes mihklipäevaks tapeti. Et aga musta oina liha pole sugugi nii hõlbus saada (praegu lambad enam valged), siis süüakse niisama lambaliha, olgu ta saadud siis utest või oinast, see pole enam nüüd tähtis.
Rapla

Mihklipäeva oinas. Kui mihklipäevaks keegi lamba tapab, siis ei tohi tema enne pääle hakata kui mihklipäeva homiku sest lihast sööma, aga selle päeva õhtuks peab puhtaks söödud olema, et tõiseks päevaks üle ei jää.
Kolga-Jaani

Paar ehk ka rohkem lammast tapetakse ära ja keedetasse süldist ehk pannakse muidu soola. Süldiks keedetakse nimelt need: kops, maks, süda, neerud, pea, jalad ja need veiksemad tükid.
Kadrina

Toit

Mihklipäeval tehti kartuli- ja kaalikahauda. Tehti maa sisse auk ja vooderadati ära tuliste paekividega. Enne aeti maa peal kivid tuliseks, pandi voodriks ja peale. Ja siis pandi kaalikaid ja kartuleid auk täis, kaeti pealt mullaga. Sääl nad haudusid pehmeks. Õhtul pandi ja hommikuks olid väga head pehmed.
Haljala

Mihklipudru. Ema kõneles, et nemad on tehnud mihklipudru. Kartulipudru või ükskõik mis pudru, aga pudru pidi olema.
Kodavere

Siis tehti värskeid haudekaalikaid, õlut tehti, see oli nagu suviste tööde lõpetamine. Kaalikaid tehti maa sees aukudes. Paed olid augus, tehti tuliseks. Metsas siis poisid ja tüdrukud tegid seda. Sinna viidi õlut ja pill.
Kadrina

Mihklepäeval keedeti õhtu leha ja käkke ning viidi ka vaimudele tare otsa peale, kivikalmudele ja –varedele.
Tarvastu

Mihklepääv anti värsked liha, oli piimavõil lõpp, tapeti värsked lammast. Tetti verivorsti.
Karksi

Mihklepäivast veristati päss, siis anneti perele verikooki.
Lüganuse

Mihklipääv sai väga suurel viisil peetud. Iga peremees ja ka võimalikult saunamees tegi omale õlut, veristas paar lammast ära ja sai hea paks klimbisupp ja lihatükid sees keedetud.
Märjamaa

Joogid

Mihklipäeväst tappeti päss. Tehti ka õlut. Joodi ja õldi rõõmsad suvevaiva mälestuseks.
Jõvi

Peeti igas perekonnas. Tehti õlut ja lõbutseti ja … Mihklipäävas tapeti üks loom. See olli nisuke mood. Käidi ühest kohast teise, mängiti pilli. See üks päe, see kulus õllejoomisega ära. Tohtisid naised ka, kõigil olli ühesugune õigus.
Kolga-Jaani

Mihklipäeval sai ja saab praegugi õlut tehtud ja naabrite vahel sõbrus sobitatud sellega, et nad üksteise juures võeraks käivad.
Lääne-Nigula või Mihkli

Selle pääva tarvis tehakse ka värsket kailla ehk taari, kuda mõnes kohas hüütakse, ja õlut.
Kadrina

Loond

Kui mihklepääval alles peasukesed siin, siis tuleb sue sügise.
Ambla

Kui maamihklipäevaks lõokesed ära läinud, siis algab varajane sügise.
Saarde

Mihklipäeval lähevad kärbsed ja putukad talveunele.
Tartu-Maarja

Kui puud on mihklipäeval lehes, siis hiline ja soe sügis.
Äksi

Kui mihklipäeval puud lehis, siis jüripäeval on veel külmad ilmad.
Rõngu

Kui puulehed enne mihklipäeva maha pudenevad, siis lähevad enne jüripäeva jälle puud lehte.
Kambja

“Uibo haitsi” mihklipäeval – peretütar suri.
Seto

Sügise paistab Linnuteest ja taevatähtede seismesest, müsuke talve tuleb. üksikud selged tähed Linnutee sees on päevade tähentusega, nende tähtedel on egaühel oma tähentus, humikopoolt õhtopoole on nee tähed: kiige esimene selge täht on humikopool mihklipäe, siis mart, siis katri, siis tulevad kolm selget tähte üheteise juures jõulud, nearid ja kolmkuning (need on kaunis kõrgel peaaegu päe kohas). Õhtupoole jäevad küinlapäe, pasto-maarepäe. On nimetatud tähte ümbert sinine taevas näha, siis on nende päevade aegus sula, on aga tihe valge, tuleb kõva talve, on ta mustem, tuleb sula. Need tähed on kerged üles leida, egaüks on üksik selge täht, ma olen tähele pannud, ega aasta on niisamma palju selget taevast ta ümber kui teise aasta enne seda.
Hiiumaa

Kui mihkli- ja mardipäeva vahel pimedal ööl taevas Linnutee hele, siis tuleb paks lumi, kui aga tume, siis õhuke.
Palamuse

Kui pääva paistab, siis on talve elajapõhk hästi tulus, sest siis võivad vanadinimesed veel “kitsele heina” teha.
Põltsamaa

Kui mihklipääval ilm selge on, siis kasvavad sel aastal selged rukkid.
Simuna

Kui mihklibe pääv päävotsa paistab, siis tuleb pitkaline sügise.
Käina

Kui mihklipäev soe, olevat sügise soe.
Halliste

Kui mihklipäev külm on, tuleb külm tali; kui mihklipäeval on pehme ilm, tuleb pehme tali.
Peetri

Kui pärast mihklipääva müristab, siis tuleb sue sügise.
Ambla

Kui mihklipäeval sajab, siis sajab seitse nädalat järgemööda.
Rakvere

Kui mihklipäiv om saone, sis tulõ like süküs ja pehme talv.
Otepää

Kui vikerkaar pärast mihklipäeva paistab, siis tuleb pitk sügise.
Hiiumaa

Kuu

Kui mihklipäiv noorkuu sisse kannus, sis saavat külm sügüs ja sadavat vara lumi maaha.
Vastseliina

Rahva tähelepanemised: olla mihklipäev vanalkuul, saada lühike talv, tulla mihklipäev noorelkuul, tulla pikk talv.
Tartumaa

Kui mihklipäev vanalkuul on, rõhub lumi sügisel küntud maa liiga kõvasti kinni, sellepärast on kevadene künd parem.
Otepää

Tuul

Kustpoolt mihklipäev tuul on, seesugune sügise tuleb. Kui tuul sooja poolt on, siis tuleb soe sügise, kui külma poolt, siis külm.
Torma

Vanarahvas ütlevad: jüripäev esimene suvepäevakene, mihklipäev esimene talvepäevakene. Sellepärast pannakse mihklipäeva laubast tuult tähele – kust ta siis on, säält saab ta enamiste kõik talv olema.
Tartu-Maarja

Mihklipäiväl pidäb tuul ida menemä naise juure; eas pidäb olema tuule naine.
Kuusalu

Kui mihklipäeval on meretuul, siis hundid tulid mere äärde ja asusid sinna elama. Oli aga maatuul, läksid nad metsadesse ja mereääre elanikkudel polnud neid karta. Sedasama pruuki peeti ka jüripäeval.
Hanila

Kui mihklipäeva öösel merevesi tõuseb, siis kardetakse kogu sügise tormiseid ilmasi tulema, aga kui paigal seisab ehk ka alaneb, siis on vaga ilma loota.
Mahu

Soojustamine

Mihklipääväl oleved kõige paremb majaparandamise aig, sis saavad häste lämmi elumaja.
Sangaste

Mihklipäevaän peab lautu parandama, sõs ollev na talve häste lämme.

Tarvastu

Kes mihklepäeva laupäev peotäie samblaid lauda- ehk talliseina paneb, sis ei tüki külm talve lauta, selles laudas seisab talvel suvesoe.
Tarvastu

Vanarahvas tegid ja tehakse ka praegu mõnes kohas seda pruuki, et iga sügise enne mihklipäeva toodavat metsast samlid ja käiakse kolm ringi vastupäeva ümber ja topitavat iga ringi ajal samlid seina vahele. See tähendavat seda, et siis talvel veel hästi soe seisvat.
Viljandi

Nõidus

Mihklipäeva öösel käiakse kolm korda ümber toa ja veetakse ahjuroobiga viiru enese järele, siis ei pea talvel lumehanged ümber toa tuiskama ega ka hundid toa ligi tulema.
Haljala

Mihklipäeva homiku käidi kolm korda ümmer toa vastupäeva. Kus mulk ehk värav vastu tuli, sinna pandi roigastest rist, siis ei tule õnnetsui. Kurjad vaimud visati mihklipäeval taevast alla ja nad kipuvad sel päeval inimeste majadesse. Kui ristid kaitseks, siis nad ei julge tulla.
Rapla või Märjamaa

Karjalapsed veavad mihklipäeval sikku ehk valget lammast ümber ahervarre, et ruttu lund sadessi.
Rõuge

Pääle mihklipääva kolm nädalat veetakse kitse neljapääva hakates kuni laupäävani iga pääv kolm kord ümbre suure kivi, siis tuleb varsi lumi maha.
Valga

Mihklepäeval pidivä karjasse oinast ümber kivi vedama. Kui musta oinast, siis maa kavvemb ilma lumeta, kui valge, siis satas rutemb lumi maha.
Kanepi

Mõnel sügisel olid kaua soojad ilmad ja kari käis väljas, aga karjatsed tahtsid kooli, siis veeti sarvedega oinast kolm korda ümber suure kivi, alustades lõunapoolsest küljest. Lõpetades lükati oinas lõuna suunas, üteldi: “Must, põgene, valge tuleb.” Oinas pidi olema tingimata valge villaga. Vedamisel lausuti: “Põhjatuul, too maale valget villa, nagu sellel oinal on.”
Seto