Alates täna hommikust on Ida-Virumaal kuni Tallinnas levinud tugev suitsuvine jõudnud ka Lõuna-Eestisse.
Eriti on suitsuvinet näha ja põlengulõhna tunda Viljandimaal, Tartumaal ja Jõgevamaal. Päästeameti andmetel on tegemist Venemaalt Laadoga piirkonnast leviva metsatulekahju suitsuga.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel puhuvad
Lõuna-Eestis praegu peamiselt põhjakaare tuuled ning Virumaal kirdesuuna tuuled, mis väga tõenäoliselt toob Põhja-Eestis levinud suitsuvine Lõuna-Eestisse.
Häirekeskustele laekub arvukalt kõnesid just Viljandimaalt, Jõgevamaalt
ja Tartumaalt, kus inimesed kurdavad suitsuvine ja tugeva põlemislõhna
üle.
Päästeameti andmetel on Venemaalt pärinev suits levinud ka Lõuna-Soome ja Lõuna-Rootsi kohale.
Päästeamet palub inimestel, kes tunnevad ühtlast suitsuvinet häirekeskusi selle teabega mitte koormata, kuna tegemist ei ole meile lähedal asuva põlenguga.
Samuti palub Päästeamet tugeva suitsuvine vööndisse jäävatel inimestel
järgida tervishoiuasutuste poolt antavaid käitumisjuhiseid:
Metsatulekahjudest leviv suits võib terviseprobleeme tekitada eelkõige
astmaatikutele ja krooniliste haigustega inimestele.
Põhja-Eesti ja Virumaa kohal levinud suits on tervetele inimestele
ohutu, tähelepanelikumad peaksid olema ülemiste hingamisteede
probleemidega ja krooniliste südamehaigustega inimesed.
Suitsuga saastunud õhu mõju tervisele on erinev, see sõltub suitsu
kontsentratsioonist õhus, suitsu koostisest.
Saastunud õhk võib kahjustada kopsu- ja südamehaigeid, vastsündinuid,
rasedaid, vanureid ning teisi nõrga tervisega inimesi.
Tervisekaitseinspektsioon soovitab eelpool mainitud haigustega
inimestele järgmist:
· Püsida siseruumides, eriti kui on suitsu tunda või märgata
suitsust tingitud silmade ja kurgu ärritust
· Vähendada füüsilist aktiivsust
· Suitsustes piirkondades autoga sõites hoida aknad kinni
· Konditsioneeri peaks kasutama ´ringleva õhu´ funktsioonil
· Vältida teisi saasteainete allikaid siseruumides – sh
tubakasuits, puiduga kütmine, värvide ja lahustite kasutamine
· Suits võib tekitada hingamisteede ja silmade limaskesta
ärritust. Veidi on abiks jaheda veega loputamine ja rahustavad kompressid;
· Ülemiste hingamisteede probleemidega ja krooniliste
südamehaigustega inimesed peaksid jääma siseruumidesse, sulgema uksed,
aknad ning ahjude-kaminate siibrid, et välisõhk ei pääseks ruumi.
Võimalusel kasutada ringleva õhu funktsioonil töötavat konditsioneeri
ja/ või õhupuhastajaid. Haigussümptomite ägenedes peaks nõu küsima oma
arstilt.
· Tolmumaskide kandmine ei ole abiks, kuna need on mõeldud
suuremate osakeste filtreerimiseks
Erilist tähelepanu peaks pöörama lastele, kuna lapsed tarbivad õhku ühe
kehamassi kilogrammi kohta rohkem kui täiskasvanud ning seega on ka oht
nende jaoks suurem.