Luulelemb raamatukogust: Andres Madisson.. Foto: Peeter Ruuge
|
 |
Kambja raamatukoguhoidja Andres Madissoni värsistatud mõtteavaldused Tuli
Ta sündis maailma koos päiksega
Ta naeratas
Ta saabus siis kui teda kutsus elu
Hetk õndsust silmades, ta kiirgab
inimesele
See hetk on lootus – kasvõi kogu eluks
Kodanlik moraal
Me müüme ennast kui me teeme tööd
Kui puhkan, rahad laiaks löön
Ma ostan auto, ostan teleka
Nii kõhuvalu peletan
Kui arved õigel ajal tasuda
Siis peame sammu kasuga
Kui lehed õigel ajal tellida
Ei teadvus saa siis nälgida
Mu kirg on teater, kino, muusika
Ei lähe kõrtsu luusima
Ma viisi pean ja oskan tantsida
Ei pea ma vara pantima
Mul viinad on ja mul on muusika
Su panust meelalt uudistan
Mul klaas on peos ja sinul suits on suus
Me mõtted viind on armastus
Mandragooria
Kaugel sinimere taga
Asub Mandragooria
Seadustest see riik on vaba
Seal ma tahan elada
Seal ei ole ajalehti
Bürokraate politseid
Pole arveid rahatähti
Vanglaid sõdu kohut
Pakin kohvri asun teele
Ma ei tule tagasi
Vaatan avarale veele
Haid siin saaki tabasid
Vaenlased on silmapiiril
Kuunar uljalt kihutab
Sada koletist mind hiilib
Surnupealuu mastis
Hiigellained torm ja kaljud
Öösel taevas polnud kuud
Laevamehi langes palju
Tekil vedelesid luud
Möödus kuu ja jõudis randa
Kuunar pardal seitse meest
Rahutus kui jõudu annab
Lõpeb öö ja langus
Metafüüsika
Räägid mulle väga palju
Spordist ja poliitikast
Ohkan naerdes sinu nalju –
Ole emaks, näe mus last
Tean et sina näed mind läbi
Tarkuses ja lolluses
Tunnen meelitust ja häbi
Oma hallis olluses
Sina oled lõpp ja algus
Lootus naer ja unistus
Hämarus kaob, nüüd on valgus
Nüüd on õnn ja armastus
Vahel soovin sinu hinge
Enda hinge kaaslaseks
Tunnen rammestust ja pinget
Härjal sarvist haarates
Vahel luban enda vaimu
Mitte hoida endale
Lootuses et saad sa aimu
Mis on tähtis minule
Sina oled lõpp ja algus
Lootus, naer ja unistus
Hämarus kaob, nüüd on valgus
Nüüd on õnn ja armastus
Vahel tüdinud ma kõigest
Ning ei saagi vedama
Nukker tühine ja kõle
Maailm ilma sinuta
Vahel näen end narrusena
Viirastuste maailmas
Siiski mõistan – lummust seda
Ära anda ma ei saa
Sina oled lõpp ja algus
Lootus, naer ja unistus
Hämarus kaob, nüüd on valgus
Nüüd on õnn ja armastus
Hea on elada
Paha valitsus meid ennem rõhus
Nüüd neil sulidel on kahvel kõhus
Joviaalsed sellid nüüd on pukis
Tõuseb kaitsetahe, kasvab rukis
Kui sul mure on siis ole meheks
Anna kõigest teada ajalehes
Üheskoos ju oleme siis targad
Hullumajja hullud, vangi vargad
Ärgem lõhkugem ja lammutagem
Uusi kogemusi ammutagem
Hea on elada kui tööd ei pelga
Saame rattad alla, riided selga
Psycho punk
Päevi halvemaid mul on ja häid
Nagu segane su järel käin
Läbi uduvihma hüüan sind
Rahutu ja ärev on mu hing
Minu vere sina võtta võid
Ära müüa minu mõtted kõik
Kasvõi põrgusse vii minu hing
Tea et enda juurde ootan sind
Läbi uduvihma läksin siis
Nähtamatu jõud mind kaasa viis
Nüüd mu elu saanud õige hoo
Sulle kirjutasin selle loo
Seinad sisesuses
Pealpool on kultuur
Ja allpool kultuuritus
Juuksed on pestud
Aga sokid on mustad
Millal algab hooldusraie?
Kimbuke Kambja raamatukoguhoidja Andres Madissoni luuletusi ilmus mais Tartumaa raamatukoguhoidjate virtuaalses meele- ja häälekandjas Meie Leht. Nüüd, kui luuletused jõudsid Koduvalla veergudele, on Andres juba töökohta vahetanud ja jätkab kutsetööd kodukandis Viljandimaal. Kambjas tegi Andres raamatukogutööd väga murrangulisel ajal – tal oli võimalus alustada elektroonilise kataloogi moodustamist ja elektroonilist laenutamist, kaalukas ettevõtmine oli raamatukogu uutesse ruumidesse kolimine.