Esimest korda peeti Kambjas surnuaiapüha 14. juunil 1830. a. Sellise ülestähenduse tegi koguduse kroonikasse tollane kirikuõpetaja Gustav Emmanuel Stockenberg. Traditsioon jäi püsima ja surnuaiapühast kujunes iga-aastane suursündmus Kambja kihelkonnas.
Surnuaiapüha toob ka tänavu kokku suguvõsade liikmed, kes muidu teineteisega ei kohtu. See on päev, mil võime mälestada oma lähedasi, keda oleme kalmistumulda puhkama pannud. Suur tänu kõigile, kes on vaeva näinud haudade korrasoleku eest! Austusest esivanemate vastu olete te alal hoidnud ka rahva mälu, mis argipäeva kiiruses võib muidu tuhmuda. Kust me tuleme? Kes olid enne meid? Kes nad olid? Millised olid nende elu väärtused? Mida me saame neilt eeskujuks võtta?
Suur tänu kõigile, kes oma mälestamissoovid eelnevalt kirja panevad ja aegsasti kirikuõpetajale edasi annavad. Siis jõuab veel haualt viimased lehed riisuda, et alguskellaajaks kõik valmis oleks.
Kiriku liikmetel on sel päeval võimalus osa saada ka armulauast. 23. juunil on lühike armulauatalitus kirikus pärast seda, kui surnuaias jumalateenistus lõpeb. 6. augustil aga enne surnuaiapüha ehk siis kell 11.00 Kambja kirikus.
Kuni püsib pühana meie esivanemate mälestus ja püsib põlvkondade vaheline side, püsib ka Kambja kihelkonna rahvas! Õnnistusrikast surnuaiapüha soovides,
Kristjan Luhamets
