Kambja vallavolikogu istung toimus 1. juunil 2006.
Maa munitsipaalomandisse taotlemine
Vallavolikogu otsustas taotleda munitsipaalomandisse maareformi seaduse § 28 lõike 1 punkti 1 alusel Sipe külas asuva rajatise (mälestusmärk) alune ja seda teenindav maaüksus kogupinnaga 0,4 ha sihtotstarbega sotsiaalmaa.
Vana-Kuuste – Lootvina tee äärde Küti järve kaldale on püstitatud Harri Kolsari kaasabil mälestustähis vallooni võitlejatele, kes astusid saksa sõjaväe koosseisus bolševismi vastu ja hukkusid lahingutes Võnnu-Kambja liinil 19.- 21. augustil 1944. aastal.
Vallale kuuluvate kinnistute koormamine hoonestusõigusega
Kambja vallavolikogu otsustas 2004. aasta veebruaris osaleda aktsionärina aktsiaseltsis Emajõe Veevärk. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti „Emajõe ja Võhandu piirkonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine“ elluviimiseks otsustas Kambja vallavolikogu 23. veebruaril 2005 võõrandada projektiga seotud piirkondade vee- ja kanalisatsioonirajatised AS-ile Emajõe Veevärk. Peale selle otsuse tegemist on vald jõudnud munitsipaliseerida suurema osa rajatistealusest maast.
Vallavolikogu otsustas 1. juunil 2006 seada tasuta hoonestusõigus AS Emajõe Veevärgi kasuks tähtajaga 10 aastat järgmistele Kambja valla omandis olevatele kinnistutele, millel paiknevad pumbajaamad:
*Kambja alevikus Kesk 10a kinnistu (kinnistusregistri nr 3197204);
*Kambja aleviku Võru mnt 4b kinnistu (kinnistusregistri nr 3210904);
*Kambja alevikus Puiestee 5 kinnistu (kinnistusregistri nr 321104);
*Vana-Kuuste külas Kooli kinnistu (kinnistusregistri nr 3197704);
*Lalli külas Poe kinnistu (kinnistusregistri nr 3197604).
Vallavanem Ivar Tedrema sõnutsi seatakse hoonestusõigus Emajõe Veevärgi kasuks tasuta, sest tasu võtmise korral lisaks veeettevõtte selle summa klientide arvetele ja tarbijate kulud suureneksid.
Kambja järve saneerimistööde projekteerimise ja järve puhastamise finantseerimise garanteerimine
Vallavolikogu otsustas, et Kambja vald garanteerib SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele esitatava ERDF taotluse “Kambja järve saneerimistööde projekteerimine ja järve puhastamine” omaosaluse järgmiselt:
*käesoleva aasta eelarvest projekteerimistöödeks 25% tööde mahust summas 62245 kr;
*valla 2007. aasta eelarvest järve puhastamiseks vastavalt projektile 25 % ehitustööde mahust, vähemalt 1 375 000 kr.
Mäletatavasti tekkis esimene tõsisem lootus Kambja järve puhastamise osas läinud sajandi lõpul, kui Mart Siimanni valitsuse poolt koostatud 1999. aasta riigieelarves eraldati selleks raha. Pärast riigikogu valimisi moodustud Mart Laari valitsus tegi aga eelarves valikulisi kärpeid, rahastamata jäeti ka Kambja järve puhastamise projekt.
Vahepealsetel aastatel on Kambja järve saneerimiseks vajalikud tööd oluliselt kallinenud – kui 1999. aastal arvestati maksumuseks 1,8 miljonit krooni, siis nüüd kulub ligikaudu 6 miljonit krooni.
Puude raiumise loa andmise tingimused ja kord Kambja valla tiheasustusaladel
Vallavolikogu määrusega nr 18 kehtestatakse Puude raiumise loa andmise tingimused ja kord Kambja valla tiheasustusaladel.
Määrusega kehtestatakse Kambja valla haldusterritooriumi tiheasustusalal asuvate üksikpuude, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, raiumiseks loa väljaandmise tingimused ja kord. Tiheasustusalal kasvavate puude raiumiseks taotletakse luba Kambja vallavalitsuselt. Loa taotluse vormi kinnitab vallavalitsus.
Määruse terviktekst ilmub Koduvalla järgmises numbris.
Katastriüksuste sihtotstarvete määramine
Vallavolikogu otsustas kinnitada Kaatsi külas asuva Pedaja kinnistu (registriosa nr 2425304, katastritunnus 28203:006: 0311) jagamisel tekkivate katastriüksuste sihtotstarbed järgmiselt:
*Pedaja kü pindalaga 3,18 ha – maatulundusmaa;
*Pedamäe kü pindalaga 12,35 ha – maatulundusmaa;
*Pedapõllu kü pindalaga 19 645 m2 – maatulundusmaa;
*Simka-Pedaja tee kü pindalaga 2 509 m2 – transpordimaa.
Toivo Ärtis