Teeviit tulevikku: Kambja valla üldplaneering annab valla ruumilisele arengule kindla tee. Foto: Heigo Mägi
|
 |
Kambja valla üldplaneeringu eskiis oli 24. aprillist kuni 7. maini 2006 avalikul väljapanekul nii vallamajas kui valla veebilehel, dokumendi esimene avalik arutelu toimus 8. mail Kambja kooli saalis.
Üldplaneering tähendab lahtiseletatult valla ruumilise arengu kavandamist, mille käigus lepitakse kokku üldistes ruumilise arengu põhimõtetes – kuhu tulevad elamualad, kuhu tööstusalad, missugused maa-alad jäävad põlluharimise ja metsamajandamise tarbeks ning missugused avalikule sektorile, samuti erinevate teede asukohad jne.
Üldplaneering on tulevikus aluseks detailplaneeringute koostamisele ning seega ka ehitamisele – üldplaneeringuga määratakse tulevased hoonestamiseks sobivad maa-alad, maakasutuse sihtotstarbed ning sellest tulenevad piirangud (nagu kruntide suurused või hoonete üldarhitektuursed nõuded). Samuti loob valla üldplaneering valmisoleku investeeringuteks ja tagab arenguprotsesside järjepideva jätkumise.
Kambja valla esimese üldplaneeringu koostamine algas 2006. aasta algul Kambja vallavalitsuse ja tema lepingupartneri, projekteerimisega tegeleva aktsiaseltsi K&H koostööna. AS K&H osaleb arengukava loomises konsultandina, firmat esindab projekteerija Heiki Kalberg.
Kambja valla ruumilise arengu põhimõtted
Esimese avalikule arutelu läbinud valla üldplaneeringu eskiisis esitatakse Kambja valla ruumilise arengu põhimõtted:
- kaasaegne ja inimsõbralik elukeskkond;
- väljakujunenud keskuste arendamine ja osaline laiendamine;
- olemasolevat infrastruktuuri maksimaalselt ära kasutav hoonestus;
- Tartu linna rekreatiivse ja majandusliku tugialana toimiv elu- ja töökeskkond;
- intensiivne areng.
Mis mõjutab valla arengut?
Üldplaneeringu eskiisis sedastatakse, et tulenevalt Kambja valla geograafilisest ja funktsionaalsest asendist mõjutavad nii majandus-, sotsiaal- kui looduskeskkonda valda kirde-edela suunal läbivad Tallinna-Tartu-Luhamaa põhimaantee ja Tartu-Otepää tugimaantee. Tartu-Petseri raudtee mõjutab vähem. Samuti mõjutab Tartu linn oma infrastruktuuri, töökohtade ning inimeste puhkevajadusega. Valla arengut planeerides tuleb aluseks võtta erinevate faktorite koosmõju ning selle alusel leida sobiv maakasutus erinevatele maa-aladele.
„Tartu paratamatu laienemine oma naabervaldadesse lähimate aastate jooksul olulisel määral Kambja valda ei puuduta, sest linna laienemine haarab kõigepealt otseselt Tartu linnaga piirnevaid valdu,“ märgitakse üldplaneeringu eskiisis.
„Tööstus- ja ärimaa on otstarbekas planeerida suuremate teede äärde, kus on suurem keskkonnasaaste ning pole seetõttu sobilik elamiseks ega põllumajanduse arendamiseks. Uusi hoonestusalasid, kus see on võimalik, tuleb arendada olemasolevate hoonestusalade lähikonnas, et neid oleks võimalik ühendada tehnovõrkudega (vesi, reoveekanalisatsioon, elekter). Inimeste parema liikumise tagamiseks on vajalik luua elanike huvidele vastav bussiühendus ning luua võimalused jalgrattaga liiklemiseks.
Uued elamualad peavad vahelduma põldude ja metsadega, et liigendatud maastik mõjuks inimestele emotsionaalselt positiivselt ning ühtlasi jätaks võimaluse ka rohelise võrgustiku toimimiseks. Maksimaalselt tuleb säilitada väärtuslikke põllumaid, eriti neid, millel on toimivad maaparandussüsteemid. Arvestada tuleb valla tähtsust Tartu linna rekreatsioonialana (puhkeala – toimetaja), samuti tuleb arvestada ka valda juurdetulevate elanike puhkevajadustega.“
Perspektiivne elamumaa on planeeritud järgmistesse piirkondadesse: Kambja aleviku äärealad pindalaga ~27.2 ha, ~17.2 ha, ~2.5 ha, ~2,7 ha, Vana-Kuuste küla, Visnapuu küla, Mäeküla.
Üldplaneeringuga planeeritakse täiendavat tootmis- ja ärimaad järgmistesse piirkondadesse: Kambja aleviku ja Parve olemasolevate tootmishoonetega piirneval alal, Rebase olemasolevate tootmishoonetega piirneval alal, gaasibaasipiirkond.
Toivo Ärtis
Strateegilise keskkonnamõju hindamise programm
Seadusesäte nõuab, et iga üldplaneeringut peab täiendama strateegilise keskkonnamõju hindamise programm.
Strateegilise keskkonnamõju hindamise eksperdi Tõnu Oja hinnangul on Kambja valla üldplaneering kavandatud nii, et ohtlikke keskkonnamõjusid see endaga kaasa ei too, kaitsealuseid alasid ega NATURA 2000 objekte ohtu ei sea, ohtlikku mõju inimeste tervisele planeeringu realiseerimisega ei kaasne.
Kambja valla üldplaneering
Uued ümbersõidud? Olemasoleva tee laiendamine?