Kambja valla üldplaneeringu eskiisis on esitatud ülevaade Kambja vallast, koostamisel oleva üldplaneeringu seletuskiri ja kaart. Maanteeamet on välja pakkunud kaks võimalikku varianti, kuidas rajada liiklusvahenditele ümbersõiduteed Kambja aleviku juures
Kambja valla üldplaneeringu esimesel avalikul arutelul kujunes põhiliseks jututeemaks Maanteeameti poolt esitatud idee juhtida Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee Kambjast mööda.
Ümbersõidutee poolt ja vastu
Maanteeamet on pakkunud ümbersõiduteedele kaks lahendusvarianti, millest esimene on ulatuslikum ja kallim, teine tagasihoidlikum ja odavam. Mõlema variandi puhul suunatakse maantee pärast Tatra orgu üle praeguste põllumaade ja liiklusvahendid mööduvad Kambjast Haava kõrtsi tagant. Planeeringuga on ette nähtud lahendada Kambja alevikus asuv ristumine Nõo-Kambja ja Rebase-Kambja maanteedega. Kambjale mõnevõrra lähemale nihutataks Otepää ja Võru teede ristmik, see kujundataks eritasandiliseks. Selelt ristmikult saaks alguse ka uus ümbersõidutee, mis looks Parve kaudu otseühenduse Põlva maanteega (kruusa- ja palgikoormatega veoautod ei peaks enam läbima Kambja alevikku).
Maanteeamet pakub ümbersõiduteede asupaigaks kinnistuid, mida valla üldplaneeringu koostajad soovitaksid kasutada uute elamumaadena. Elamuehituse hoogustamine kasvataks nii valla elanike arvu kui tulubaasi, tooks uusi lapsi nii lasteaeda kui kooli…
Liiklusohutuse seisukohalt oleks maantee Kambjast eemale juhtimine küll tervitatav, kuid samas kahaneks käive ja kasum kaubandus- ja toitlustusasutustes ning ilmselt väheneks Kambja huviväärtustega tutvujate arv.
Eeltoodut arvestades on põhjust muret tunda, et ümbersõidutee rajamine võib Kambja arengut mitmeti pidurdada. Küllap seetõttu soovitavad Kambja valla üldplaneeringu eskiisi koostajad kaaluda ka sellist varianti, mille puhul laiendataks olemasolevat alevikku läbivat teed. Praeguse teetrassi laiendamise ettepaneku toetuseks võeti sõna ka valla üldplaneeringu esimesel avaliku arutelu koosolekul. Leiti, et olemasolevat teed saaks laiendada, kui riik võõrandaks omanikelt mõned hooned, liiklusohutuse tagamiseks võiks aga rajada näiteks jalakäijate tunneli.
Riigimaanteede hulka kuuluva Tallin-na-Tartu-Luhamaa maantee kohta teeb otsustusi Maanteeamet. Seega oskab kõige täpsemat infot Kambja ümbersõidu asjus anda Maanteeameti esindaja, kes kahjuks muude tööülesannete tõttu ei saanud osaleda 8. mail Kambja valla üldplaneeringu rahvakoosolekul.
Maanteeameti esindaja on andnud nõusoleku osaleda järgmisel üldplaneeringu avalikul arutelul. See toimub kolmapäeval, 14. juunil kell 18 Kambja kooli saalis, kõneaineks on peaasjalikult Kambja ümbersõidud.
Üldplaneeringuga seotud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ootab vallavalitsuse maakorraldaja Taivo Prants kirjalikult e-kirjaga taivo@kambja.ee või isiklikult esitatuna.
Vallavalitsusele teadaolevail andmetel ei alusta Maanteeamet Kambja ümbersõitudega tegelemist enne 2015. aastat.
Kambja valla üldplaneering jõustuks dokumendina, on vajalik ka Maanteeameti kooskõlastus.
Riigimaanteedel erinõuded
Riigimaanteeäärset tegevust reguleerib teeseadus, millest tulenevalt on riigimaanteedel 50 meetrit lai teekaitsevöönd (mõlemal pool sõiduraja telge või mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge), mille ulatuses võib tee valdaja kitsendada maaomaniku tegevust – hoonete ehitamine, haljastuse rajamine jms. Vastavalt Maanteeameti tingimustele kehtestatakse üldplaneeringuga ehitustegevuse keeluala riigimaanteede kaitsevööndis.
Kõigil riigimaanteedel on ka sanitaarkaitsevöönd, mille ulatus oleneb liiklussagedusest vastavalt tee projekteerimise normidele ja nõuetele. Riigimaanteede sanitaarkaitsevööndis on keelatud elamuehitus, kuna sanitaarkaitsevööndi müratase ületab kehtestatud müra normtaset ning inimese elamine ja puhkamine selles on tervisele ohtlik. Uute elamurajoonide rajamisel tuleb Kambja vallas Tallinna- Tartu – Luhamaa maantee puhul arvestada sanitaarkaitsevööndiga, mis on 200 meetrit tee teljest mõlemale poole.
Kambja vallas on riigimaanteid kokku 98,92 km.
Toivo Ärtis