Rahvaesindaja rahva keskel: Tõrviku jõulupeole oli tulnud ka riigikogu liige Koit Prants (vasakult kolmas).
|
 |
Haridusseltsi Tõrvik poolt korraldatud jõulupidu Unipiha algkoolis ei möödunud selgi korral ilma verivorstide ja hapukapsaste söömiseta, ühislaulmise ja tantsuta. 23. detsembri hilisõhtuks kogunes ligi 30 suurt ja väikest tuledest säravasse koolimajja, et üheskoos tähistada jõulude ja uue aasta saabumist ning rääkida sügisel 85 aasta vanuseks saanud haridusseltsi Tõrvik ajaloost.
“Haridusselts Tõrviku sündimine sai võimalikuks üksnes Pangodi küla tekkimisega pärast riigile kuulunud karjamõisa jagamist asuniketaludeks 1920. aastal,” toonitas oma ülevaates Lembit Jakobson.
-Päriseks ostetud talusid, nagu see mujal Kambja vallas oli, külas ei olnud. Kuni maareformini töötati Pangodis sulastena karjamõisa heaks, elati sulase saatust ja elu.
Kultuuri vastu tõsise huvi tekkimine saab võimalikuks ikka alles siis, kui ollakse iseenda peremees, ollakse vaba sundusest orjata kedagi teist. Omatakse oma tuba, mitte moonakatemaja uberikku, mille eest tehakse kuus korda nädalas mõisale 12-14-tunniseid tööpäevi. Kui kultuuri tarbimine ei piirdu enam üksnes lorilaulude laulmisega ligase õllelaua taga ja kohalikus kõrtsis mürgeldamisega.”
Kuna Pangodi külas see kuni 1920. aastani nii polnud, oli kultuurielu koondunud Kammerisse kohaliku kooli juurde, kus tolleaegse õpetaja Kirsi eestvõttel tegutsesid nii laulukoor kui näitering.
Kultuurielu Pangodis sai tuule tiibadesse haridusseltsi loomisega 1920. aasta sügisel, siis kui kohapealsed noored inimesed lõid oma laulukoori ja näitetrupi.
“Pidusid tehti palju,” meenutab Eero Agarmaa. -Näidenditega sõideti mööda kihelkonda ringi ja anti etendusi. Nii korjati raha tulevase rahvamaja ehitamiseks Pikksaarde.”
Päris valmis rahvamaja ei saanudki. Enne tuli 1940. aasta ja kõik seltsid keelati. “Minu isa oli Tõrviku viimane esimees,” jutustab Eero Agarmaa. -20 krooni oli 40. aasta suvel seltsi kassas. Suurem osa sellest joodi ühiselt maha. Kaks krooni andis isa siiski uuele võimule üle.”
Tõrviku viimane pidu oli 1944. aasta kevadtalvel. 1991. aastal taastati ligi viiekümneks aastaks katkenud haridusseltsi tegevus uuesti.
Haridusselts Tõrvik tänab kõiki jõulupeost osavõtjaid. Eriline tänu kuulub Erlend Sillale, Vunni talu peremehele ja perenaisele Ants ja Laine Zeigole, muusika eest hoolt kandnud Elbe Prantsile.
Haridusselts Tõrviku 85. aastapäeva tähistamisest võttis osa ka riigikogu liige Koit Prants.
Haridusselts Tõrviku esinaine
Eha Jakobson
Näitleja Maarja Jakobson:
Minu jaoks on olnud Tõrviku jõuluõhtud elu loomulik osa lapsepõlvest saadik. Ma pole kunagi tahtnud olla sel õhtul koosviibimistel, mille fotod kaunistavad järgmisel päeval SL Õhtulehe või Kroonika lehekülgi.
Nii tore on koos oma küla inimestega süüa ühise pika laua taga traditsioonilisi verivorste ja hapukapsaid. Lugeda mõnd jõulujuttu, laulda üheskoos vanu jõululaule ja tantsida nii reilenderit kui teisi vanu rahvalikke tantse.