Lindilõikamisega ametis: Minister Jaan Õunapuu, koolijuht Enn Liba ja volikogu esimees Mati Luik.
|
 |
Kambja.
Neljapäev, 1. september 2005.
Uue koolihoone avamine.
Kroonikat võib kirjutada nii ja teisiti. Suurema või vähema osadusega, kiretult või värvikamalt. Nendel kambjalastel ja Kambja-sõpradel, kes meie koolirõõmupüha ülevusest ja melust osa said, jätkub meenutamisainest rohkem kui küllaga.
Uus maja, rohkem võimalusi
Uue koolimaja avamine oli just seda mõõtu sündmus, mille puhul võib liialdamata öelda, et nüüd algas Kambjas uus ajaarvamine. Uued tingimused, uued võimalused, uued kohustused, uued väljakutsed… Kambja elu ja areng sai uue hoo.
Kätte on jõudnud aeg, kus iga inimene, nii laps kui täiskasvanu, võiks enda jaoks läbi mõelda, kuidas tema saaks lõimida uue koolimajaga kaasnevad hüved oma igapäevaellu, oma vaimse küpsemise ja füüsilise arengu teenistusse. Kambja uus kool on tublisti rohkem, kui lihtsalt üks õppeasutus koolieas lastele ja noortele.
Kambja uue kooli juurde on põhjust tulla igas eas inimestel. Huvilisi ootavad raamatukogu ja internetipunkt, staadion ja mitmesuguseid kultuuriüritusi pakkuv suur saal. Traditsioonilise õppetöö kõrval kogub jõudu pillimänguharjutamise ja laulmisega seonduv huvialaõpe, mis eduka käivitumise korral peaks saama aluseks Kambja huvialakoolile.
Järjekindlus viis sihile
Kambja uue kool ei valminud ühtäkki, üleöö. Rohkem kui 15 aastat pidi vallavanem Ivar Tedrema selle nimel, et see suursugune haridustempel Kambjasse kerkiks, riigivõimutasandil suhteid seadma ja läbirääkimisi pidama. Suured asjad ei sünni teadagi kergelt – nurgakivipaneku tseremooniast lindilõikamise ülevuseni kulus seitse asist ja ettevõtlikku aastat.
Kambjalased harjusid aastate jooksul kiriku kõrvale tasapisi, kuid kindlalt kerkiva koolihoonega ja hakkasid võtma seda kui iseenesestmõistetavat asja.
Üle pika aja või suisa esimest korda Kambjasse juhtunud inimestele on aga tõeliseks üllatuseks, kuidas ühes maakohas suudeti püsti panna nõnda suur ja uhke hoone, mille juurde on rajatud korralik staadion. On ju teada, et meie taasiseseisvunud riigis jäi maapiirkondade arendamine kahjuks vaeslapse ossa.
„Ma ei tea ühtegi teist valda, kus on valla aktiivsel eestvedamisel renoveeritud kirik ja pandud püsti uhiuus kool,“ imetles kooli avaaktusel vilistlane Viive Rosenberg. Põllumajandusteadlane kinkis koolile 9 katseklaasis paljundatud vilja- ja ilupuuistikut, mis istutatakse järgmisel kevadel klasside poolt koolimaja krundile.
Toivo Ärtis