Nurgakivi paika:Kambja uue koolihoone ehitamine sai piduliku alguse 29. augustil 1998, kui kihelkonnapäevi pidanud kambjalastel olid külas nii tuntud poliitikud kui teiste auväärse ajalooga koolide esindajad. Foto: Arvi Ird.
|
 |
Juurdeehitusele juurdeehituse tegemise asemel rajati Kambjasse uhke õpimaja Iga vai, mis maasse vajutati, iga kivi, mis müüri laoti, andis kindlust, et lõpuks ometi saab Kambja endale uue koolimaja. On ju alustatud hoone jätkamiseks kindlasti lihtsam ja põhjendatum raha kaubelda, kui uue rajamiseks.
Elu nõuab meilt järjekindlust ja kindlameelsust, et edu saavutada. Järjekindlus ja kindlameelsus on tegelikult „ehitusmaterjalid“, mida üheski poes ei müüda, kuid neid omamata on raske edukalt kas või ehitusasju korraldada.
Tööst ammutatud kindlustunne
Tol 1998. aasta kevadpäeval, kui ehitajad hakkasid maasse rammima esimesi vaiu Kambja uue koolimaja tarvis, tundis vallavanem Ivar Tedrema, et nüüd küll saab see hoone ehitatud.
„Mingi jõnks käis minust läbi, kui seal platsi ääres seisin ja vaatasin, kuidas esimesed vaiad maasse rammiti,“ meenutab Ivar Tedrema. „See oli selline sõnul seletamatu ülev ja imelik tunne, nagu oleks juhtunud midagi suurt. Vaiade rammimist jälgides tekkis minus aga kindlustunne, et nüüd küll saab koolimaja valmis ehitatud.“
Saigi! 19. augustil 2005 tunnistas asjatundjate komisjon uue kooli kasutamisküpseks. Tarkusetare avatakse piduliku lindilõikamisega 1. septembril. Aastaid kestnud järjekindlus ja kindlameelsus on viinud vallavalitsuse ja vallavanema sihile.
Kambja koolipere oli ruumikitsikusele leevendust oodanud juba pikka aega. Kaheksakümnendate aastate lõpul otsustas direktorite tandem Ivar Tedrema (sovhoos) ja Madis Linnamägi (kool), et juurdeehitusele juurdeehituse tegemine pole ikka õige lahendus ning edasises asjaajamises võeti suund täiesti uue koolihoone rajamisele. Eesti taasiseseisvumiseeelsel ajal valmis ka esialgne suurejooneline ehitusprojekt, mille autoriks oli arhitekt Merike Raid.
Tõusud ja mõõnad
Julge hundi rind olevat küll rasvane, kuid ühe riigi kadumise ja teise riigi loomise perioodi majandusmõõn ei andnud paraku võimalust Kambja uue kooli ehitustööde alustamiseks.
Võimuesindajatega peetud läbirääkimised kandsid vilja alles Mart Siimanni valitsuse ajal, kui 1998. aasta riigieelarvest eraldati esimesed miljonid Kambja uue koolimaja tarvis. „Peaminister Mart Siimann, haridusminister Mait Klaassen, rahandusminister Mart Opmann ja toonane maavanem Jaan Õunapuu on need inimesed, kelle toetava suhtumise tõttu sai võimalikuks Kambja kooli ehitamise alustamine,“ märgib Ivar Tedrema tänulikult.
Osaliselt rahaliste võimaluste piiratuse tõttu, osaliselt muutunud vajaduste tõttu vaadati ehitusprojekt uuesti üle: loobuti keldrikorrusest ja võimlast ning kohendati ruumide jaotust.
Uus koolihoone sai nurgakivi 1998. aasta 29. augustil väga suure rahvahulga juuresolekul – Kambjas peeti nii kihelkonnapäevi kui koolide ajalugu ja tänapäeva puudutavat konverentsi. Peaminister lubas, et riigi toel ehitatakse Kambja kool valmis 2001. aasta 1. septembriks.
Paraku lõpetasid valimised Mart Siimanni valitsuse tegutsemise veidi enam kui poole aasta pärast. Asemele astunud Mart Laari valitsus hakkas ajama Kambja kooli suhtes teisetoonilist poliitikat ning riigieelarvest jagatav ehitusraha kuivas olematuks. Oli aeg, kui valdav osa Tartumaale mõeldud koolide ehitusrahast suunati valitsusliidu tahtel Tartu Treffneri gümnaasiumi ennistamiseks.
„Praeguses olukorras me enam põllule täiesti uut kooli sellises mahus ehitama ei hakkaks,“ kinnitas isamaaliitlasest haridusminister Tõnis Lukas riigikogu kultuurikomisjoni istungil veebruaris 2000, kui käsitleti Kambja kooli ehituse rahastamiseta jätmist. „Nüüd oleme seisus, kus me võime küll kirtsutada nina, aga tuleb ka mõelda sellele, kuidas sellest olukorrast välja rabelda.“
Tõnis Lukase poolt väljaöeldu kinnitab taas, kui kaalukas osa on Mart Siimanni valitsusel Kambja uue kooli sünniloos.
Kambja kooli uue hoone rahastamisprobleemi tõstatamisel ja lahendamisel on teinud suurt tööd Rahvaliidu parlamendisaadikud ja ministrid, eeskätt Villu Reiljan ja Jaan Õunapuu. Ka nemad ehitasid Kambja kooli järjekindluse ja kindlameelsusega.
Toivo Ärtis
Kambja kooli uus laul
Tiina Tiideberg (sõnad)
Anneli Vilbaste (viis)
Kallid on lapsepõlverajad,
ehk mõni mälestus veel.
Hinge jääb iidne koolimaja –
algus me haridusteel.
Jätkame reisi ja tõuseme lendu,
ootamas tarkusemäed.
Rohkem on meil siis rõõmu ja indu,
kui saame koolist need väed.
Teretan sõpra,
küsin talt vapralt:
„Kuidas see rehkendus käib?“
Läheme koos.
Ühises hoos
midagi sündida võib.
Köstrist ja kirikust aabitsavalgus
Kambjaski hakatust sai.
Ignatsi Jaaguga kõigile selgus:
eestlaste maailm on lai.
Uurides, õppides paljutki muudame –
on noorte keerata rool.
Siis vaid kõike oskame, suudame,
kui toetab kodu ja kool.
Lugemik kätte!
Võtame ette
kaunimad kodused lood.
Süda saab sooja –
oled siis looja,
maailmal´ õnnistust tood.
22.08.2005
Kambja uue kooli laul
Kambja kooli laul loodi veebruaris 1995, esmaettekanne oli aprillis kooli aastapäevapeol. Tänavu augustis sai koolilaul endale uued sõnad, sest Kambja koolimaja pole enam „väiksem ja vanem kui võiks“.