Kambja kultuurielust läbi aegade

590

Kambja kultuuri- ja seltsielu aastail 1920 – 1945

Põllumeeste selts, kristliku elu edendamise selts, haridusselts … – igaühel oma selts

Seltsimaja ehitamine oli põhiküsimuseks Kambja hariduse seltsi aastakoosolekul 1920. a 20. juunil. Vajati hoonet, kus saaksid suur laulukoor ja teised ringid pidusid korraldada ja oma tegevust laiendada.

„Post“ kirjutab 1921. a 10 augustil Kambja haridusseltsi 10. aastapäeva tähistamisest, mil „väike juubelipidu maha peeti“. Haridusseltsi 1923. a aastakoosolek toimub 25. märtsil. Ka sellel koosolekul on tulipunktis seltsimaja vajalikkus ning nõutakse vallalt selle ehitamist.

„Postimehe Nädalaleht“ avaldab 1923. a 28. mai numbris, et Kambjasse on asutatud kirikuõpetaja ja praost Ederbergi eestvõttel kristliku elu edendamise selts. 29. juulil astus selts esimest korda avalikkuse ette. Leeritoas korraldati udupiltide näitamine Kristuse kannatamise näitemängust. Kohal oli palju rahvast. Seltsi liikmeks astus 53 kambjalast. Seltsi tegevus jätkub 1924. a 5. novembril toimunud koosolekuga, kus praost Ederberg kõneleb teemal „Kirjatähtede ja numbrite tekkimisest“. See artikkel on avaldatud „Eesti Kiriku“ 1924. a 20. novembri numbris.

„Postis“ trükitakse 1924. a 9. jaanuaril pikem artikkel Kambja kihelkonna karskusliidu kongressi kohta 12. ja 13. jaanuaril. Teatatakse kongressi päevakord. Esitatakse referaadid kodusest kasvatusest, haridus- ja karskusküsimustest, ühistegevusest, raamatukogude olukorrast jne. On ära toodud ka resolutsiooni punktid.

1924. a 24. augusti ajalehest „Post“ saame teada, et Kambjas tegutseb hoogsalt Kambja noorte spordiühing ning 17. augustil on korraldatud kergejõustiku võistlused. 1925. a 13. juuli „Postis“ on avaldatud kirjutis, et noorte spordiühing kuulub Kambja haridusseltsi alla, töötab hoogsalt ning antakse teada, et 16. augustil tulevad siin suured spordivõistlused.

Pikem artikkel seltsitegevusest Kambjas avaldatakse 1926. a 16. jaanuari „Postis“. Kirjutatakse 10. jaanuaril toimunud haridusseltsi aastakoosolekust ja tulevikukavatsustest. Selts on saanud Väike-Kambjas väikese maatüki ühes hoonega, kus avatakse lugemistuba. Raamatukogu töö tahetakse uutel alustel ümber korraldada. Seltsi liikmed on avaldanud soovi astuda vabariikliku haridusliidu ja lauljate liidu liikmeks.

Ajalehe „Post“ 1926. a 16. märtsi numbrist leiame, et haridusselts tegeleb ka põllumajanduse valdkonnas. Seltsi poolt on korraldatud 8.-11. märtsini põllumajandusliku raamatupidamise neljapäevased kursused. Majapidajate ringis kavatsetakse luua raamatupidamise ühing.

„Post“ kirjutab 1926. a 15 aprillil Peeter Bendt´i austamisõhtust. Peeter Bendt oli endine Kammeri kooli õpetaja, kes vähese vene keele oskuse tõttu pidi 1904. a (tsaariajal) õpetajakohalt lahkuma. Ta oli 1911. a loodud Kambja haridusseltsi asutaja, 16 aastat tegutses Kambja postkontori ülemana. Peeter Bendt´i eestvedamisel asutati haridusseltsi pasunakoor, mida ta juhatas 13 aastat. (Väärib meenutamist, et esimene pasunakoor asutati Kambjas varsti pärast esimest üldlaulupidu – 1871. a.)

„Postimees“ annab 1926. a 20. novembril teada, et Kambja põllumeeste selts ehitab Suure-Kambjasse seltsimaja. Töö on pooleli. Maja tahetakse valmis jõuda jõuluks. Põllumeeste seltsi juhatuses on alates 1921. aastast J. Uri, Ed. Riives, K. Pala, A. Jams, J. Paal ja Aug. Ehrlich.

„Sädemete“ 1927. a numbrist 34 saame lugeda, et Kambja põllumeeste seltsi poolt ehitatud seltside ühine kodu on 7. augustil avatud. Fotol on riigivanem kaitseliitlaste paraadi vastu võtmas. Sel päeval on haridusseltsi näitering esitanud uue seltsimaja laval kolmevaatuselise opereti „Lõbus talupoeg“. Oli suur pidu. Veidi hiljem teatab ajaleht „Post“, et uues seltsimajas töötavad intensiivselt mitmed seltsid: põllumeeste selts, haridusselts, Eesti kütiseltsi Kambja osakond. On ära toodud põllumeeste ja haridusseltsi juhatuste uute liikmete nimed. Põllumeeste seltsi juhatavad 1927. a augustist alates P. Fucks, E. Sild, M. Illus, D. Bergmann, A. Kevend. Haridusseltsi eesotsas on K. Kirss, P. Peda, K. Teder, R. Lillberg, J. Hendrikson, G. Pütsepp.

Lühiülevaade Kambja seltsielust tsaariaja lõpul

„Karskuse Sõnumite“ kirjasaatja Linda Jaastan kirjutab aastal 1895, et Kambja kihelkonna kooliõpetajatel on kavatsus asutada siia karskusselts. Seltsi nimeks on valitud „Kaitsja“. 1904. a 26. oktoobri „Uudistes“ on jälle teade karskusseltsi asutamise koosolekust. Järelikult on üheksa aastat tagasi asutatud selts vahepeal töö lõpetanud.

„Postimees“ kirjutab 1897. a 22 augustil jalgratturite seltsi asutamise plaanidest Kambjas. Sama lehe uudisteblokist loeme 1899. aastal, et Kambjas on toimunud jalgratturite seltsi poolt korraldatuna esimene jalgratturite võidusõit.

„Eesti Postimehes“ on 1899. a 29. juulil teade, et Kambjas asutatava põllumeeste seltsi põhikiri saadeti 23. juulil kubernerile kinnitamiseks. Luba põllumeeste seltsi asutamiseks on antud peale Kambja ka Vastseliina ning Valjala põllumeestele. 1899. aasta 31. augusti „Olevikus“ kirjutatakse, et 8. augustil oli toimunud Kambja põllumeeste seltsi avamise koosolek. Aastail 1900 kuni 1917 avaldatakse ajalehtedes selle seltsi tegevuse kohta pidevalt teateid.

„Postimees“ teatab 5. juunil 1911, et 1911. a algul loodi Kambja haridusselts, mis on pidevalt tegutsenud. Sel ajajärgul oli haridusseltsi funktsiooniks mitte ainult kooliga seonduv, vaid igasugune kultuuritöö elavdamine – tänapäeva mõistes on see võrreldav laulu- ja mänguseltsi tegevusega. Puhthariduslikel eesmärkidel tegutsesid sel ajal paikkondlikud kooliõpetajate liidud.

Vanu lehti sirvis Hilja Neumann

Seltsis on segasem: Kambja kultuuri- ja seltsielu aastail 1920 – 1945

Seltskonnauudiste lühiveerust leiame veel teate, et Kambja seltsimaja avamisele sõitnud riigivanem J. Teemant võeti pidulikult vastu Kärkna jaamas. Riigivanem tutvus Kambjaga, külastas ka mõnd talu.

Kambja seltsimajas toimusid ka eelkoosolekud 1928. aastal loodud tuletõrjeühingu moodustamiseks.

„Post“ teatab 1931. a 28. veebruaril, et Kambja haridusselts korraldab Kambja seltsimajas 15. märtsist alates kahenädalased näitemängukursused. Neid juhatab eesti haridusliidu inspektor. Kursused on tasuta ning toimuvad õhtuti.

Selle ajajärgu seltsielu puudutavatest sündmustest on veel teada, et mitmel aastal toimusid tantsukursused ja kokanduskursused.

Ajaleht „Post“ avaldab 1931. a 13. mail lühikokkuvõtte Eesti haridusliidu inspekteerimisest Kambjas. Selgub, et Kambjas on tööle rakendatud spordi-, muusika-, näite- ja iluvõimlemisring. Toimuvad mitmesugused õpingud nii kultuuri- kui ka põllumajanduse vallas. (Kunagiste kambjalaste Salme Laanbeki ja Herta Panksepa mälestuste põhjal on teada, et Kambja iluvõimlemisrühm võttis osa 1934. a Tallinnas toimunud võimlemispeost „Eesti mängud“.)

Mitmes ajakirjandusväljaandes on kirjeldatud Rootsi kroonprintsi Kambja külastust 1932. a. Kambjalastele oli toona suureks uudiseks ka Paali talu maalt leitud 1500-aastane kalme, mis tuli ilmsiks maantee õgvendamise käigus.

Mitme ajalehe veergudel on teatatud Kambjas 1934. a toimunud vaimulikust ning 1935. a toimunud ilmalikust laulupeost.

„Post“ trükib 1936. a 3. novembril ära üleskutse võtta osa 8. novembril Kambjas toimuvast ülekihelkondlikust kasvatuspäevast. Järelkajasid toimunu kohta ajalehtedest ei leia.

1937. a 23. mail Suure-Kambjas toimunud kihelkondliku ulatusega noortepidustustest on pikem ki
rjutis „Päevalehes“ nr 135. Osa võttis 11 kooli umbes 1000 õpilasega. Toimus noorkotkaste Kambja malevkonna lipu õnnistamine. Kohal oli vabariigi haridusminister Jaakson. Ligikaudu 2500 osavõtja ja pealtvaatajaga pidu filmiti. Peo peakorraldajaks oli Kambja noorkotkaste juht Albert Ütsi. See väsimatu mees oli ka Kambja kaitseliidu kompanii spordipealik ja juhatas Kambja hariduse seltsi pasunakoori.

„Päevaleht“ teatas 1938. a 20. augustil, et möödunud pühapäeval oli seltsimajas Kambja tuletõrjeseltsi 10. aastapäev (seltsis oli 200 liiget). Toimus seltsi lipu õnnistamine.

Aastal 1938 sai 40-aastaseks Kambja põllumeeste selts. Uue juhatuse esimees on vallavanem A. Kevend, liikmed M. Illus, Ed. Neumann, Joh. Tart, A. Laanesaar.

„Päevaleht“ avaldab 1939. a 3. märtsil Kambja konvendi täiskogu otsuse likvideerida Vana-Kuustes töötav põllumajanduslik rahvakool. Töötama jääb hiljuti tegevust alustanud samasugune kool Kambja alevis – siin on koolist osavõtjate arv suurem. Kool tekkis pikaajaliste põllumajanduslike kursuste baasil. Uue kooli raames korraldatakse 1940. a karjanduspäeval lüpsivõistlus meestele.

1939. a 23. juuni „Päevalehest“ loeme, et Kambjas on toimunud Elva ja Kambja kaitseliidu malevkondade vahelised ratsavõistlused. Tartumaa maleva rändauhinna võitis August Keermann Kambja malevast.

1939. a septembris avaldatakse trükisõnas info Väägverest pärit maailmakuulsa kontrabassikunstniku Ludvig Juhti kontrabassikontserdist Kambja kirikus. Kontsert toimus 10. septembril, sissetuleku kinkis Ludvig Juht kirikule.

Seoses Eesti okupeerimisega vene vägede poolt katkeb ilmselt igasugune seltsitegevus, sest ajakirjandus ei too ühtki teadet sellest valdkonnast 1940. a suvest kuni 1942. a juulikuuni. Seltside tegevus taastub osaliselt 1942. a teises pooles saksa okupatsiooni päevadel. Nii on ajalehe „Post“ veergudel toodud ära mõned spordisündmused spordiselts „Kalevi“ liinis toimunud võistlustest.

1943. a 26. märtsi ajalehest „Post“ on lugeda, et Kambjas töötab jälle meeskoor. Selle kokkukutsujaks ja juhiks on EELK Kambja koguduse köster Daniel Varik. On mitu korda esinetud kirikus ja pidudel. Sama lehe juulikuu veergudelt leiame sõnumi Kambja vabastamise päeva peost 11. juulil – Tartu akadeemilise meeskoori kõrval esineb ka Kambja segakoor Elmar Saarepere juhatamisel. Peokõnega esineb praost Jaan Lattik.

1943. a 26. novembril avaldab ajaleht „Post“ artikli Kambja algkooli 100-aastase juubeli tähistamisest. Kaastegevad on Kambja segakoor, lastekoor ning puhkpilliorkester.

Viimaseks seltsielu kajastavaks artikliks saksa okupatsiooni ajal on 1943. a 9. detsembri „Postis“ avaldatud ülevaade Kambja hariduse seltsi 30-aastasest tegevusest. Esile on tõstetud muusika- ja spordiringi töö. Spordiringi juhib Karl Lind. Seltsi juhatuse liikmed on olnud Albert Ütsi, Paul Kõiv, Peeter Peda ja Ed Lang. Seltsil on Väike-Kambjas korrastatud raamatukogu.

Nõukogude võimu alguskuudel likvideeriti Eestis seltside tegevus. Ellu jäid vaid isetegevusringid, keda uus valitsus vajas uute pühade – oktoobri- ja maipühade aktustel oma võimu ülistamiseks.

Ülevaate koostas Hilja Neumann

Kino maale
EelmineKroonikat
JärgmineKambja esmamainimisest on möödunud 675 aastat