Heategu:Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni Tartu osakonna liikmed kinkisid aprillis Kammeri kooli lastele laulmise ja tantsimise harjutamiseks kolm makki.
|
 |
Kammeri mõisa endises härrastemajas valitseb praegu vaikus. 126 kasvandikul on suvevaheaeg. Nad on sõitnud laiali Tartumaa, Valgamaa, Põlvamaa, Võrumaa, Jõgevamaa ja Viljandimaa erinevatesse paikadesse, et sügisel puhanutena taas tagasi tulla.
Kambja alevikust linnulennul 10 kilomeetrit eemal asuvast Kammeri koolist on olnud vallalehes väga vähe juttu. Seekordse looga püüavad kooli huvijuht Elbe Prants ja ajakirjanikutööd tegev Lembit Jakobson seda lünka pisutki korvata. Kammeri kool koosneb abikoolist ja toimetulekukoolist. Erinevalt tavakoolidest õpivad lapsed Kammeris lihtsustatud õppekava või toimetuleku õppekava järgi.
Koolis oli 1. septembril 13 klassikomplekti ja 7 kasvatusperet. Kahes toimetulekuklassis õppis möödunud õppeaastal 14 last. Ülejäänud õpilased õpivad tavakoolide õppeaineid, tehes ainult seda lihtsustatud õppekava järgi.
Õpetamise põhirõhk on suunatud sellele, et lisaks teadmistele oleksid kooli lõpetanud noormeestel ja neidudel oskused, mille toel edaspidi toime tulla iseseisva eluga. Sellest tuleneb suur tähelepanu praktiliste oskuste omandamisele ja arendamisele.
Kammeri kool koosneb abikoolist ja toimetulekukoolist. Erinevalt tavakoolidest õpivad lapsed Kammeris lihtsustatud õppekava või toimetuleku õppekava järgi. Õpetamise põhirõhk on suunatud sellele, et lisaks teadmistele oleksid kooli lõpetanud noormeestel ja neidudel oskused, mille toel edaspidi toime tulla iseseisva eluga.
„Ega see erinevus tavaelus silma ei torkagi, pigem ikka õppimisel,” räägib Elbe Prants. „Huvijuhina nendega väljas esinemas käies pole probleeme olnud. Nad käituvad rahulikumalt ja mõistlikumaltki teinekord kui tavakooli teismelised.
Kooli rahakoti nappus ei võimalda praegu meie lastel piisavalt käia ekskursioonidel, muuseumides, kinos, teatris. Seda oleks aga hädasti tarvis. Ainult nii saavad nad praktilisi kogemusi erinevates olukordades suhtlemiseks.”
Lisaks tavaõppeainetele õpetatakse toimetulekuklassides ka orienteerumisaineid.
Kõnehäiretega lastele tuleb õpetada väljendusoskust ja hakkamasaamist tavaelus. Seepärast algabki nendes klassides koolipäev nn teretunniga. Õpitakse selgelt hääldama ja välja ütlema oma nime, nädalapäevi, kuid, aastaaegu, ilmastikunähtusi, kella.
Toimetuleku klassides õpib palju selliseid õpilasi, keda nõukogude ajal jäeti üldse õpetamata. Dawni sündroomiga laste saatus kujunes tol ajal üksnes aastakümnete pikkuseks olesklemiseks sügava puudega inimeste hooldekodudes. Need lapsed ja inimesed peideti ühiskonna silme alt ära. Ikka selleks, et mitte olla häbiplekk õitsva sotsialismi fassaadil.
Õnneks on see tänaseks päevaks möödanik. Ka Eesti ühiskond on hakanud aktsepteerima erivajadustega inimesi, arvestama nende vajadustega. Oleme hakanud aru saama sellest, et ka erivajadustega inimesed kuuluvad meie ühiskonda ja ka nendel on inimestena õigus täisverelisele elule vastavalt oma võimetele.
„Just seepärast õpetamegi selliseid lapsi,“ nendib Elbe Prants. „Kooli lõppedes oskavad nad orienteeruda ajas ning ruumis, tunnevad raha ning kella, saavad hakkama igapäevaelu argiprobleemidega.
Paljud meie kooli kasvandikud, kes on õppinud tavakoolide õppeaineid lihtsustatud programmide järgi, jätkavad pärast 9. klassi ameti õppimist Tartu Kutsehariduskeskuses ja Põltsamaal. Omandatakse talutöölise, puhastusteenindaja, kokaabi või ehitustöölise kutse.
Tuleval õppeaastal tahame avada nn lisaaasta klassi, mis on mõeldud neile noortele, kes vajavad elus toimetulemiseks veel õpetust. Kõik lisaaasta õpilased õpivad individuaalse õppekava alusel.
See klass annaks täiendava õppeaasta ka neile õpilastele, kes tahavad kindlasti astuda ametikooli. Et edasi õppida soovijad suudaksid konkureerida tavakoolist tulnutega, hakkavad nad saama täiendavalt emakeelt, matemaatikat jt aineid. Lisaks sellele praktilisi oskusi. Tulevikus oleks mõttekas anda mõnd eriala otse meie kooli juures.
Need, kes on Kammeri koolis käinud palju aastaid tagasi, ei tunne seda kooli enam ära. Tänu kooli direktori Peep Puusepa initsiatiivile on tundmatuseni muutunud kooli köök, tualetid, duširuumid. Plaanis on kaasajastada õpilaskodu ja tööõpetuse maja.
Möödunud aastal valmisid raamatukogu, palliplatsid õues. Tänavu kevadel avati väliklass – see on esimene õues õppe klass valla koolides.”
Seitse kasvatusperet
Kammeri kooli üheks omapäraks on see, et pärast tundide lõppu ei lähe lapsed koju ema-isa juurde, vaid jäävad õpilaskodusse. 126 last on jaotatud seitsme kasvatuspere vahel ära. Väiksemate klasside perede kasvatajad on tööl juba kell 13.30. Suuremate klasside kasvatajate tööpäev algab hiljem.
Pere keskmiseks suuruseks on 20 last. Ühes peres on erineva vanusega lapsed. Ikka selleks, et õppida kooselamist, hoolitsema nooremate eest. ”Eks tülisid tule ikka ette, kuid seda tuleb ka kodudes õdede ja vendade vahel ette,” leiab Elbe Prants. „Selleks kasvataja ongi, et ema asemel tekkinuid konflikte ja muresid lahendada. Tema juhendamisel valmistutakse individuaalselt ette ka järgmise päeva tundideks. Kasvatajale tuleb ka öelda, kuhu lähed. Sama teevad lapsed ju koduski.”
Koos vaadatakse telerit, mängitakse, harjutatakse pidudeks etteasteid, käiakse söömas.
Elbe Prants: „Paljudes kodudes ei saa lapsed nii hästi süüa kui meil. Esmaspäeva hommikul tuleb nii mõnigi laps kodust kooli tühja kõhuga. Nii mõnigi ema ütleb: „Ärge last nädalavahetuseks koju saatke!“ Mis tunne on sellel poisiltüdrukul, kui buss teised lapsed reedel pärast tundide lõppu ära viib ja tema peab siia jääma? Ka sellega peab kasvataja hakkama saama. Samuti ka sellega, et mõnda last ei tule kooli lõpetamise puhul õnnitlema mitte keegi. Kasvatajad kingivad talle küll omalt poolt lilli, aga ema ei ole.”
Emade tänusõnad oma laste õpetamise ja kasvatamise eest on selles koolis üldse haruldased.
Sel kevadel öeldi mulle esmakordselt ühe ema poolt, et tal on vedanud klassijuhatajaga – ta hoolib mu lapsest,” tõdeb nukrusega Elbe Prants.
Kasvatusperede poolt korraldatud teate- ja rahvastepallivõistlused, igakuised mälumängud ja sünnipäevade tähistamine on üks osa pereelu juurde kuuluvast. Samuti etteasted saalis teiste perede ees. Kõik sellised üritused liidavad pere noorimaid ja vanemaid liikmeid omavahel. Lisaks nendele toimusid sel õppeaastal koolis veel mängude ja muinasjuttude tund, plastpudelitest meisterdamine, peredevahelised lumevõistlused, päkapikutund ja disko, poiste õhtu, play-back show, matkamised, lõkkeõhtu.
Euroopa meistrivõistlustele
Milline valla teine kool võib uhkustada sellega, et tema õpilased võtavad osa Euroopa tasemel võistlustest?
Kammeri koolis on selliseid kasvandikke kuus. Augustis lendavad Tšehhi Vabariiki Euroopa Eriolümpia kergejõustikuvõistl
ustele Jelena Dugina, Kristi Ostrak, Egert Ostrak ja Margo Kõlu.
Septembris toimuvatest Euroopa Eriolümpia korvpallimeistrivõistlustest Serbia-Horvaatias võtavad Eesti koondise liikmetena osa Auno Tensmann ja Raivo Saarmäe.
Spordiringide arv Kammeri koolis on aukartusäratav. Ligi sajaliikmelise poiste arvuga koolis on see möödapääsmatu. ”Nende poiste kasvamisaeg langeb kokku teismelisea keerulisusega, pideva eemalolekuga kodust, pahatihti ka katkiste peresuhetega. Just seepärast on spordil meie koolis väga oluline koht,” rõhutab huvijuht Elbe Prants.
„Pingsad spordivõistlused ja treeningud kestavad kogu õppeaasta jooksul. Koolis on olemas head võimalused raskejõustiku ja pallimängudega tegelemiseks. Kui algab suuskade aeg, on terve kool suuskadel. Kodust ei too keegi suuski. Nii saavad meie lapsed maandada tekkinuid pingeid, samas arendada endas julgust, osavust, kiirust, füüsilist vastupidavust.
Edaspidises elus kuluvad kõik need emotsionaalsed ja füüsilised kogemused ning oskused marjaks ära.
Lisaks sellele saavad poisid oma käed õlisteks teha tehnikaringis remontides jalgrattaid ja kokku pannes mootorratta Kawasaki raami ja juppe, mis saadi kingiks Äksi motoklubi MC-39 motosportlastelt Meelis Pärtelpoja eestvedamisel.”
Esinemine on muutumas popiks
Sportimise kõrval on sama tähtis koht taidlusel. Kammeri koolis tegutsevad näite-, aeroobika, keraamika-, laulu- ja käelise tegevuse ring. Pidevalt toimuvate „pereürituste“ tarvis õpitakse teiste ees esinema: luuletusi lugema, laulma ja tantsima. „Just seepärast on mul väga hea meel Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni Tartu osakonna poolt kingitud kolme maki üle. Nüüd saavad pered harjutada nii laulmist kui tantsimist,” lausub Elbe Prants.
„Eriti rõõmustab see, et esinemine on muutumas popiks. Uskumatu! Kolmandat aastat tulime EEO taidlusülevaatusel näiteringiga esikohale.
Võit oli magus. Laste silmadesse tulid pisarad, kui nad žürii otsust kuulsid. Kogu tagasitee kulus ahhetamisele ja ohhetamisele.”
Tartu Kroonuaia kooli poolt Sadamateatris korraldatud puuetega inimeste teatripäeval märkis žürii järjekordselt diplomiga ära Kammeri kooli näitetrupi südi esinemist.
„Ega see üheaastase tööga ei tule,” kinnitab Elbe Prants teiste koolide õpetajatele, kes tulevad õnnitlema logopeed Laine Välbe poolt juhendatavat kooli näitetruppi. ”Selle nimel tuleb teha aastaid pingsalt ja sihipäraselt tööd. Alles siis hakkavad tulemused paistma. Esinemine peab nii olema ära harjutatud, et see läheks hästi. Need lapsed, kes on saanud võiduelamuse maitse korra suhu, tahavad seda uuesti tunda.”
Poiste hulgas on eriti just sel õppeaastal moodi läinud breikimine.. Ka see aitab neil noormeestel, kes muidu silma ei paista, saada tunnustust ja eduelamust. Tänapäeval tantsitakse vabalt. Seepärast pole katki midagi, et ligi saja poisi kohta on kõigest 25 tüdrukut. Diskotamist see ei sega. Saali põrandal on igas kuus läbiviidaval diskoõhtul alati 40-50 last.
Tänusõnad abipakkujaile
„Makk ei tee lärmi sugugi hommikust õhtuni õpilaskodu koridoris,” kinnitab Elbe Prants, kui ma 6.aprillil Eesti Ette-võtlike Naiste Assotsiatsiooni Tartu osakonna poolt kingitud magnetofonide otstarbekuses kahtlen. ”See on kasvataja käes ja lapsed saavad seda kasutada vastavalt vajadusele.
Lisaks sellele kostitasid ettevõtlikud naised Kammeri kooli lapsi õunte ja kommidega, tantsuõpetaja Tiia Schusteri käe all õppisid nii lapsed kui õpetajad tantsima line-tantsu. Poisse võlusid oma mototrikkidega isa ja poeg Pärtelpojad. Mootorratta Kawasaki raam ja jupid jäid kevadeni tehnikaringi hoole alla. Puuduvad rattad lubati kinkida tuleval kevadel. Lisaks sellele annetati meie õpilaste augustikuiseks Tšehhi sõiduks 3000 kr.
Kogu koolipere suurimad tänud Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni Tartu osakonnale, lahke südamega inimestele Ober-Haus kinnisvarafirmast, südikatele motoklubi MC-39 liikmetele isa ja poeg Pärtelpojale. Täname kogu südamest ka Puhja ja Rõngu vallavalitsust, Tartu Kultuurkapitali ning Haridus- ja Teadusministeeriumit, kelle lahke toetuseta jääksid meie sportlaste osavõtt Euroopa Eri-olümpiamängudest toimumata.“
Kammeri kooli huvijuhi Elbe Prantsiga ajas juttu
Lembit Jakobson