Kambjas, nagu mujalgi Eestis, on alkohol noorte seas endiselt populaarne. Ja kahjuks järjest nooremate laste hulgas. Sellest tulenevalt on õnnetusedki kerged tulema. lkoholismivastast selgitustööd tehakse koolides ja teistes laste ja noorteasutustes, meedia vahendusel, kuid ometi pole olulist muutust ses osas märgata…. Kas viga on reklaami ja selgitustöö ülekülluses või hoopis selles, kuidas seda tehakse? Meilgi avanes võimalus lähemalt uurida, millega saaksime kaasa aidata probleemi vähendamisele.
Teabepäev „Noored, alkohol, vigastused“ toimus Tartus 5. mail kõigile huvilistele, kes on mures alaealiste seas tugevat ja jätkuvat tõusujoont näitava alkoholiprobleemi pärast. Kambja Noortetoast osales noorsootöötaja Monica.
Teabepäeva korraldajaks oli ühendus AVE (Alkoholivaba Eesti). Üritust juhtis AVE aseesimees dr Enno Kross. Osalejad said mitmete kirjelduste põhjal ülevaate, mis vanuses ja millistes seisundites noori on üha sagedamini sattunud haiglasse. Samuti arutati erinevaid võimalusi, mida ja kuidas teha, et noored mõistaksid probleemi tõsidust.
Kuigi juba kirjeldused mõjusid õõva tekitavalt, pakuti osalejatele ka võimalust nädala pärast külastada Tartu Ülikooli Kliinikumi lasteintensiivravi- ja üldintensiivraviosakonda. Selle käigu võttis 12. mail ette Kambja Noortetoa noorsootöötaja Ruth, kellega olid kaasas ka kaks Kambja kooli noormeest – Rauno Kiuru ja Aigar Koppel.
Esmalt anti kokkutulnud noortele ülevaade, kui palju üldse lastega/noortega õnnetusi juhtub, kui paljudel juhtudel on otsene või kaudne seos psühhoaktiivsete ainetega (sh alkoholiga). Seejärel tutvustati intensiivravi osakondi. Sellel ajal lamas ühes intensiivravi palatitest ka Kambja poiss Siim, Rauno ja Aigari klassivend.
Teabepäeval osalenud noored kinnitasid, et sellisest nn. šokiteraapiast, mida nad intensiivravi palatites nägid, on kasu. Sellele annab kinnitust sissekanne neuroanestesioloogia osakonna külaliste raamatusse: "Oleks väga tore, kui kõik noored saaksid sellise võimaluse nagu meie täna – külastada intensiivravi osakondi, kuulda ja näha tõelisest elust, mis võib toimuda alkoholi liigtarvitamise tagajärjel. Kahju tunnistada, aga ehmatavad ja šokeerivad/hirmutavad näited on tõesti mõjusad!“
Kindlasti võib tekkida küsimus, et kas selline hirmutamine on õige lähenemine alkoholiennetustöös noortega. Loomulikult ei saa selline selgitustöö seisneda ainult noorte nn hirmutamises: lisaks tuleb teha rohkem selgitustööd nii noorte kui ka lastevanemate seas, tõsta teadlikkust kaasnevatest ohtudest.
Kui vahel tundubki, et kogu selline töö meie ühiskonnas on nagu võitlemine tuuleveskitega, raskesti juhitav ja suuremate tulemusteta, siis kindel on see, et käega lüüa ei saa ja ei tohigi, sest iga teemakohane reklaam, üritus või selgitustöö, peale mida kasvõi mõnigi noor julgeb ja tahab alkoholist keelduda, on veidigi oma ülesannet täitnud.
Kuna Kambja Noortekeskuse üks eesmärkidest on alkoholismiennetustöö noorte seas, siis saame öelda, et me oleme vähemalt otseseid samme selleks astunud ja plaanime seda jätkata.
Monica Roosve ja Ruth Kiuru,
Kambja Noortetoa noorsootöötajad
