Järjepidevus viib Kambja vallas elu edasi

541

Alles see oli, kui võtsime elevuse ja põnevusega vastu uut aastat – nüüdseks on sellest juba tubli tükike kulunud.

Aastavahetusel on inimestele suuresti vaid sümboolne tähendus – aastanumber on küll ühtäkki muutunud, kuid igapäevaelus kulgevad arengud ja edasiminekud reeglina siiski järjepidevalt. Täna saab igaüks meist jätkata üksnes seda või sellega, millele ta lõi eeldused eile või veelgi varem. Ja tänaste tegude ja mõtetega, kuid ka unistuste ja lootustega kujundame juba oma homseid ettevõtmisi ja õnnestumisi. Sellise seaduspärasuse järgi on kulgenud elu ikka ja alati. Tänaste ettevõtmiste seos eilse ja homsega kumab ka mõtetest, millega Kambja vallavanem Ivar Tedrema vastas Koduvalla toimetaja poolt esitatud küsimustele ja arvamustele. Eilse, tänase ja homse seondumisest joonistub vastutustunne, mis on andnud läbi aastate tegutsemisindu Ivar Tedremale, Kambja vallaametnikele ning vallavolikogu liikmetele.

Vallavanem Ivar Tedrema annab oma intervjuus Koduvalla lugejaile ülevaate sellest, mis Kambja vallas tehtud, mis teoksil ning tunneb rõõmu kambjalaste teotahtest ja koostöövalmidusest.

Uue koolihoone ehitamine on jõudnud lõpusirgele

Ivar Tedrema, kui peaksite tulevikus aastat 2004 meenutate, on ilmselt Kambja kooli uue hoone osaline kasutuselevõtmine üks olulisemaid fakte, mis kindlasti meenub?

Uue koolimaja ehitusjärg lubas eelmisel sügisel esimese ja teise klassi õpilased kohandatud ruumidesse õppima paigutada. Seda oli hädasti vaja, sest lasteaeda kimbutab juba mõnda aega ruumipuudus – kohta ootavaid lapsi on palju. Lasteaias ühe kooliklassi kasutuses olnud ruumid remontisime kiiresti ning seal pandi eelmisel sügisel tööle sõimerühm, mida paljud lapsevanemad on soovinud. Teise kooliklassi poolt kasutatud ruumid remondime sel aastal, et lasteaia tegutsemisvõimalused veelgi paraneksid.

Kui uue koolimaja hoone juurde tagasi tulla, siis alates 1. septembrist on kasutusel ka saal. Sellest saab valla kultuuriürituste toimumiskoht. Kõigil huvilistel ongi olnud juba mitmel korral võimalik osaleda seal korraldatud ettevõtmistel.

Septembris avasime ka uue koolihoone juurde kuuluva staadioni. Selle rajamisele aitas erilise hoole ja armastusega kaasa valla majandusnõunik Enno Soodla. Aja jooksul püüame staadionile rajatisi juurde teha – näiteks pealtvaatajaile on vaja istumiseks pinke.

Tahaksin loota, et uus spordirajatis leiab mõistlikku ja heaperemehelikku kasutamist ning avaldab meie laste ja täiskasvanute tervisele parimat mõju.

Uus saal on tõesti muljet avaldav – ainuüksi lava on seal ligikaudu sama suur kui kogu saalike vallamajas. Staadion mõjub veelgi suursugusemana – vähe on Eestis neid vallakeskusi, kus nõnda esinduslik spordiplats.

Kambjasse uut koolihoonet kavandades ei olnud meie eesmärgiks teha lihtsalt ports uusi klassiruume, vaid kujundada uue koolimaja baasil omalaadne haridus- ja kultuurikeskus. Staadion ja saal on juba valmis, kuid uue koolimaja ehitusjärgus olevas osas saavad uued ja avarad ruumid ka Kambja raamatukogu ja internetipunkt.

Valla juhid on uue koolihoone rajamise nimel rohkem kui kümme aastat riigivõimukoridorides suurt vaeva näinud, kuid järjekindlalt tegutsedes on õnnestunud kuuldavasti ehitusasjad sedamoodi seada, et järgmisest õppeaastast õpib kogu Kambja koolipere uues majas?

Uue koolimaja ehitamist puudutavad lepingud on sõlmitud tõesti nõnda, et hoone peaks valmima juba tänavuse juulikuu keskpaiku ning 1. septembril läheks see õpilaste ja õpetajate käsutusse.

Vald sai selle aasta riiklikust KOIT-kavast (kohalike investeeringute toetamise kava – toimetaja märkus) koolihoone ehitusrahaks 8,7 miljonit krooni. Ehituse lõpetamiseks ja mööbli ostmiseks lisame vallakassast ligi neli miljonit krooni – selleks tuleb võtta pikaajalist pangalaenu.

Millist tulevikku plaanib vallavalitsus pärast uue kooli kasutuselevõttu tühjaks jäävatele hoonetele?

Tartumaa Omavalitsuste Liit arendab koostööd Tartumaa Muuseumiga, et selle kaasabil kujundada teatud valdades välja kohalikud muuseumid või teemapargid. Sellega seonduv teostus- ja tasuvusuuringute taotlus leidis euroliidu projektikonkursil rahastamist ning vana koolimaja on üks võimalikke kohti teemapargi rajamiseks.

Parematesse ruumidesse kolimise vastu on huvi tundnud ka meie perearst, hambaarst ja psühholoog. Koostöös nendega mõtleb vallavalitsus tõsiselt sellele, kuidas Kambjasse luua tervise- ja sotsiaalabikeskus, mis pakuks võimalust taastusraviks ning oleks eakamatele inimestele päevaste kohtumiste ja ühiste tegevuse paigaks.

Kunagise lasteaiahoone alumisele korrusele, kus senini olid kooli söögisaal ja kunsti- ja käsitööklass, rajab Noortekeskus oma ruumid. Nende poolt ühele projektikonkursile esitatud remondiraha saamise taotlus on edukalt läbinud eelvooru. Noortekeskuse uute ja tunduvalt avaramate ruumide korda tegemiseks oleme planeerinud eraldada raha ka tänavusest vallaeelarvest.

Vallavanem Ivar Tedrema: “Üksi ei tee ükski mees valla elus midagi ära.”

Kultuurielus jätkub säravaid eestvedajaid

Ehkki ruumilised tingimused pole Kambjas isetegevust eriti soosinud, seostatakse kodust kaugemal Kambjat kui paikkonda ikka ja jälle auväärsete kultuuritraditsioonide ja suurejooneliste ettevõtmistega. Mis on teie arvates selle ime põhjuseks?

Eks kõik sõltub tegelikult inimestest – eestvedajatest. Suurepärane eeskuju on selles osas Hilja Neumann – temas pakitseb imeline tahtmine pidevalt midagi korraldada. Just Hilja oli see inimene, kes tegelikult puhus Kambja segakoorile 1990. aastate algul taas hinge sisse. Pole kaugeltki võimatu, et Kambja koor oleks vajunud laiali, kui Hilja Neumann ei oleks asunud aktiivsele organiseerimistööle. Tema eestvedamisel tegutseb juba aastaid ka Laulu- ja Mänguselts, mis on olnud vallavalitsuse koostööpartneriks paljude ettevõtmiste korraldamisel.

Meie vallas on mõistagi teisigi tublisid kultuuri- ja seltsielu edendajaid. Laulu- ja Mänguseltsi rahva seast väärib kindlasti esile tõstmist ka Eha Paade.

Mitmesuguste kohalike kultuuriürituste korraldamisel on olnud alati heaks ideede generaatoriks Heiki Kortspärn.

Unipiha kooli õpetajate Eha ja Lembit Jakobsoni suunamisel tegutseb Tõrviku selts, mis pakub Pangodi piirkonna inimestele toredaid kooskäimise võimalusi ning korraldab üritusi.

Noorte vaba aja kasuliku sisustamisega tegeleb noortetuba Annely Zeigo juhtimisel, Ly Brikkel korraldab noortele Vana-Kuustes laagreid ja malevaid

Kalev Laanesaar taasmoodustas juba ligi kümmekond aastat tagasi Kambja puhkpilliorkestri, mis on andnud sageli oma panuse vallas toimuvate ürituste pidulikumaks muutmisel.

Kalev Laanesaare nimi on jäänud viimastel aastatel kõlama ka seoses Kambja kogudusega, mille juhatuse esimeheks on ta valitud.

Kirikukoguduse viimaste aastate tegevuse üle on mul tõesti väga hea meel. Kalev Laanesaar selle eesotsas on olnud tubli mees, kes kiriku taastamise asjaajamisel on teatepulga vallavõimudelt üle võtnud. Kalevil on õige suhtumine – kogudus on kirikus peremees, kes peab selle hoone eest hea seisma. Kalev on loonud head suhted sakslastega, sellest koostööst on olnud kirikule palju abi. Lisaks koostöösuhete ja toetusrahade organiseerimisele on teinud Kalev Laanesaar ka oma kätega väga palju kiriku valmimise heaks.

Aasta 2004 oli Kambja vallale mitmeti edukas – ennist käsitlesime ehitusalaseid kordaminekuid, kuid tingimata väärib meenutamist ka kultuurielu.

Kindlasti oli kõige kesksemaks sünd-museks laulukoori 210. aastapäeva t
ähistamiseks korraldatud laulupidu. See õnnestus igati – rahulolu väljendasid nii külaliskooride liikmed kui pealtvaatajad. Mainimata ei saa jätta sedagi, et pidu toimus väga ilusa ilmaga – selline õnn on saanud osaks ka varasematele Kambja valla suurüritustele.

Peale laulupeo oli Kambjas läinud suvel teisigi olulisi laulukultuuriga seonduvaid üritusi – rahvakooli memoriaali juures toimusid nii üldlaulupeo tule tervitamistseremoonia kui populaarse telesaate „Laulge kaasa“ salvestamine.

Laulupeotule teekonnal Kambjas tehtud peatus oli kindlasti ajalooline hetk. Hilja Neumann ja teised on ka varasemate laulupidude eel püüdnud tuua laulupeotuld Kambjasse kui koorilaulu hälli, kuid see pole õnnestunud.

Tuleteekonna korraldajatel on põhimõte, et iga peo puhul liigub tuli Eesti erinevas piirkonnas – nõnda saaks ajapikku ring peale kogu riigile. Kui tänavu Tartust Võrru suunduv tuli Kambjas peatust poleks teinud, tähendanuks see, et järgmist korda tuleks taas pikalt oodata.

Reet Linna saate „Laulge kaasa“ tege-misest kujunes Kambjas tõeline rahvapidu. Menusaate tegijad jõudsid Kambjasse tänu Oomiste külast pärit Esta Kiislale, kes küsis minult: „Miks ei võiks olla üks lindistus Kambjas?”

Telesaate tegemine on teadagi kallis ettevõtmine. Seetõttu küsivad “Laulge kaasa” saate salvestajad toetust ka võõrustajatelt. Tänan Kambja Hoiu-Laenu Ühistu juhti Linda Sossit ja osaühing Transforest juhti Neeme Erkmaad selle eest, et nad lahkesti toetasid laulusaate sündi rahalise annetusega.

Teotahtelised inimesed annavad vallale näo

Meie vestlus jõudis sujuvalt kultuuritegijailt ettevõtjateni. Kuidas iseloomustaksite olukorda Kambja vallas ettevõtluse kontekstis?

Ettevõtluse peal kogu see elu siin püsti püsib. Kui ettevõtlust ei oleks, siis ei oleks meil siin vallamajas ehk niinimetatud avalikus sektoris midagi jagada.

Kambja vallavalitsus ei ole sekkunud meie piirkonna ettevõtjate asjadesse. Igaüks omab õigust talitada oma äranägemise järgi. Ja igaüks toimetab oma rahakotiga.

Vallavalitsuse tugi ettevõtjatele ei ole olnud materiaalne. Neile ettevõtjaile, kes on vallamajja tulnud ning palunud mingit nõuannet või korralduslikku soovitust, oleme võimalusel alati abi pakkunud.

Omavalitsus saaks mõjutada ja toetada ettevõtluse arengut oma territooriumil näiteks teede ehitamisega või vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamisega – ehk üldistatult parema infrastruktuuri arendamise kaudu. Kuid paraku seavad rahalised võimalused selles osas karmid piirid. Kambja valla eelarveid koostades on olnud siiski hädavajalikum eraldada raha vallale kuuluvate sotsiaalobjektide korrastamiseks ja käigushoidmiseks.

Vallavanemana tunnetan, et ettevõtjate tegevusest on suur abi ja tugi igapäevasel vallaelu korraldamisel. Kohalike bussiliinide teenindamine toimub Jüri Toomistele ja Avo Alliksaarele kuuluvate bussidega. Talviti on sõlminud vallavalitsu-sega lepinguid Gunnar Ots, Gunnar Turm, Aleks Rumjantsev, Aivar Paulson, Mati Luik ja Alar Kõll, et aidata oma traktoritega teedelt lund lükata – osaühing Cambi käsutuses olevast tehnikast ei jätku, et pärast lumesadu taastada kiiresti valla teede sõidetavus.

Ettevõtlik meel ja teotahe viivad elu jõudsalt edasi. Vallavanemana tunnete siinse paikkonna inimesi ning oskaksite neist ilmselt paljusid pikalt kiita?

Seda kindlasti. Nimetagem kas või Kammeri kooli direktorit Peep Puuseppa, kes pidevalt teeb ja õiendab oma kooli heaks, kuid tema aktiivne tegevus aitab ühtlasi säilitada kogu Kammeri piirkonna elujõulisust. Teotahteliselt ja tõhusalt juhivad koole ka Rein Härmoja Vana – Kuustes ja Enn Liba Kambjas.

Aarike hooldekodus on juba kümmekond aastat tasa ja targu elu edendanud Elle Ott, kelle ettepanekul võttis vald kätte ja muutis senini riikliku asutusena tegutsenud hooldekodu vallale kuuluvaks sihtasutuseks.

Kõik, kes on kokku puutunud valla päästekorraldaja Jüri Toomistega, võivad kindlasti öelda, et see on abivalmis ja tore mees. Targalt ja tasakaalukalt toimides püüab ta aidata igaühte, kel häda käes.

Ja alati tasub abi otsida Raimond Käsilt, kes on oskaja mees mitmel alal.

Kui püüda eelöeldut lühidalt kokku võtta, siis meid ümbritsevas elus algab ja sõltub kõik suuresti inimestest – nende tahtest ja pühendumisest.

Nõnda võib tõesti öelda. Ka siin, meie vallamajas on olnud nii volikogu kui vallavalitsuse liikmete, aga ka vallakantselei teenistujate puhul just hea omavaheline läbisaamine see, mis on aidanud kaasa probleemide lahendamisele ja vajalike otsuste langetamisele. Töö on olnud ladus ja koostööaldis.

Üksi ei tee ükski mees valla elus midagi ära.

Toivo Ärtis

Kino maale
EelminePäkapikkudeks olid politseikooli kadetid
JärgmineÕpilased kinkisid õpetajale sanatooriumituusiku