Kihlakud on kahepäevased muistsed pühad, mis võivad jääda ajavahemikku 8. II kuni 7. III. Kihlakute esimene päev, liugupäev, on alati noore kuu teisipäeval ja sellele järgneb tuhkapäev.
Nimi
Kihlakute nimi pärineb vadja maarahvalt. Vadjakeelne tšihlago on samast sõnatüvest, kui kihl, kihlama ja kihelkond. Eesti keeles on kihlakud üldtuntud vastlatena, mis on laenatud saksa fasten või rootsi fastlagen sõnast ja tähistavad katoliikliku paastuaja algust. Paastuaja algust tähistab teinegi kihlakute laenatud nimetus – lihaheide.
Liugupäev – Lõuna-Eestis paiguti pudrupäev
Liugupäev on eeskätt naiste püha, kuivõrd sel ajal on keelatud kõik naistetööd. Muiste kogunesid abielunaised liugupäeval hulgakesi kusagil külas ja tihtipeale kõrtsiski.
Kihlakud on üldiseltki kokkusaamiste ja külaskäimiste pühad. Siis peeti mokalaata, kus midagi ei ostetud ega müüdud, vaid arutati ja lepiti kokku. Peremehed kauplesid järgmiseks aastaks tüdrukuid ja sulaseid. Ja kui lepiti kokku, siis sõlmiti ka kihlad.
Mõnel pool saartel, aga ka Tarvastus pole peetud heaks kihlakutel külas käia.
Liulaskmine oli ja on liugupäeva tähtsamaid kombeid. Liumäel käivad tavaliselt kõik, nii vanad kui noored, kuid mõnel pool on see olnud siiski vaid abielunaiste asi. Tingimata peab kohal olema pereema. Kui läheduses oli mägi, lasti liugu hulgakesi reel, kuid kõlbas ka palgikelk, kuuseoks või jalad ülespidi asetatud pink. Püksitagumiku peal liulaskmine on muistne ja levinud komme. Lauskmaal valmistati kihlakuteks liurada, millel lasti liugu jalgel seistes. Kihlakuliugu sõideti ka hobuse ja reega. Selgi puhul kehtib reegel, et mida pikem sõit, seda parem.
Tuli tehakse üles liumäele või liurajale ja sõidetakse sellest läbi.
Juukseid peab liugupäeval tingimata kammima ja lõikama. Siis kasvavad nad kiiresti ja seisavad suve suvi läbi sirged.
Toit
Leib. Kihlakutel küpsetatakse leiba või sepikut – ahi ei tohi tühi olla. Mõnel pool saartel jagatakse sel ajal perele jõululeib ja pannakse uus leib karjalaskepäevani seisma.
Seajalad on kihlakutoiduks kogu Maavallas peale Ugandi. Neid keedetakse tavaliselt ubade ja hernestega. Ka keedetud seapea või rasvane supp on kihlakutoit.
Kihlakuputru süüakse hommikul, seajalgu lõunal või õhtul.
Sööma peab kihlakute ajal 3, 7 või 9 korda, siis jätkub suvel jõudu.
Vurr kuulub möödapääsmatult kihlakute juurde. Tavaliselt valmistati see seajala kondist, Ugandis lambajalast.
Valgus. Saarte komme on, et kihlakutel ei võeta toas tuld üles. Veel enam, mõnel pool on peetud tähtsaks, et liugupäeval tuleb juba valges magama minna. Mööndusi on tehtud nooremale rahvale, kellel lubati saun soojaks kütta ja seal koos aega veeta.
Metsikust ehk kadaajamisest
“Lääne-Eestis oli vastlapäeval nn. kadaajamine. Kada oli mehe riides (õlgi täis topitud) kuju, mida laulu saatel kodust eemale, “teise saksa maa peale” aeti. Kadaajamine on tõenäoliselt varemalt samas piirkonnas tuntud Metsiku-kultuse järelkäija. Göseken kirjutab Metsikupuuslikust 1694: “Ebausulisi tempe teevad talupojad ka vastlapäeva õhtul. Siis teevad nad õlgedest puusliku, pistavad sellesse terava puu ja ehivad õlgedest esimesel aastal mehe, panevad õlgedest pähe vana kübara või mütsi; teisel aastal ehivad nad õlgedest naise, panevad pähe vana valge tanu, selga vana naisekuue. Siis kannavad nad puusliku õhtul pimedas välja metsatukka ja seovad selle puulatva. Selde tegevusega peavad nad seda ebausku, et vili, põlluvili ja lina hästi kasvaks ja õnnestuks.”” (Lätt, Selma 1970. Eesti rahvakalender I)
Kihlakute teine päev onTuhkapäev,
Tuhkapäe e. tuhkpäev. Tuleks varem tõusta ja magama minna. Saartel ja osaliselt Läänemaal ei peeta naisterahva külaskäiku tuhkapäeval, eriti esimese külalisena, heaks endeks.
Juukseid kammida ei tohi, kuid lõikamine (v.a. Saaremaal) on soovitav.
Tuld toas põlema ei panda.
Küpsetatakse leiba, odrakaraskit või odrajahust kukleid, mida nimetatakse tuhapätsiks, tuhakukliks, tuhakakuks või tuhapulliks. Isegi tuhkapäeval küpsetatud pannkooke nimetatakse tuhakookideks. Tuhkapäeva toiduks on ka odrajahupuder.
Tuhk. Põldudele külvatakse tuhka. Sel päeval võetud tuhk hoitakse alal suviseks putukatõrjeks. Pesu läheb sel päeval pestes hästi puhtaks ja seisab terve aasta hästi puhas. Vähemalt lehelisega pestes.
Tuhkapoiss. Mulgimaal tehakse tuhkapoiss või -tüdruk ja viiakse salaja teise peresse. Kelle ukse või akna taha see päevavalgeni jääb, sellele jääb ka laiskus.
Kalaõnn. Haljala, Juelehtme, Kuusalu ja Häädemeeste kihelkonna rannikul käiakse tuhkapäeval saunas kalaõnne vihtlemas.