0.9 C
Kambja
Esmaspäev, 25.11.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivKülaelu arendamiseks saab jälle toetust

Külaelu arendamiseks saab jälle toetust

Mullu sai külade taastamise ja arendamise toetust taotleda SAPARD programmi kuuendast meetmest, tänavu aga riikliku arengukava meetmest 3.5. Tegemist on struktuurifondide toetusega, millest 75% pärineb ELi ja 25% Eesti eelarvest.

Toetuse eesmärgiks on tugevdada kohaliku elanikkonna omaalgatust ja koostöötahet ning toetada vaba aja veetmiseks mõeldud hoonete ja rajatiste ning infopunktide korda tegemist. Mullusega võrreldes on külaelu toetus suhteliselt sarnane. Suurimaks muudatuseks on see, et taotlejate ringi ei kuulu enam kohalikud omavalitsused. Toetust saavad mittetulundusühingud (MTÜ) ja külas, alevis või alevikus tegutsevad ettevõtjad. Taotleja peab taotluse esitamise hetkeks olema tegutsenud vähemalt kuus kuud.

Toetuse suurus

Toetust antakse projekti abikõlblikust maksumusest:

  • mittetulundusühingule kuni 90%,
  • maapiirkonnas tegutsevale ettevõtjale, kes ei ole väike- ega keskmise suurusega ettevõtja, kuni 50% ja kui kavandatav investeeringuobjekt asub Harjumaal, siis kuni 40%,
  • maapiirkonnas tegutsevale väike- või keskmise suurusega ettevõtjale kuni 65% ja kui kavandatav investeeringuobjekt asub Harjumaal, siis kuni 55%.
  • Väike- ja keskmise suurusega ettevõttes on alla 250 töötaja, aastakäive ei ületa 40 mln eurot ja bilansimaht ei ületa 27 mln eurot ning ettevõte on sõltumatu.

Projekti abikõlbliku maksumuse moodustavad:

  • Ettevõtja puhulEttevõtja puhul investeeringuobjekti ja ettevalmistava töö käibemaksuta maksumus.
  • Mittetulundusühingu puhul, kes on käibemaksukohustuslane, investeeringuobjekti ja ettevalmistava töö käibemaksuta maksumus.
  • Mittetulundusühingu puhul, kes ei ole käibemaksukohustuslane, investeeringuobjekti käibemaksuga maksumus ja ettevalmistava töö käibemaksuta maksumus.

Maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on 938 796 krooni aastas. Toetuse avalduse ja arengukava lühikokkuvõtte koostamiseks tellitud töö eest on võimalik saada toetust 15000 krooni projekti kohta.

Toetatavad investeeringuobjektid

Toetatakse investeeringuobjekte, mille kavandatav asukoht on küla, alevi või aleviku territooriumil.

Küla elukeskkonna arendamine:

  • Seltsimaja, kultuurimaja, spordisaali või muu sellise teistele isikutele kasutamiseks avatud hoone või selle osa ehitamine või rekonstrueerimine ja sinna sisustuse ostmine;
  • Pargi, haljasala, puhkeala, mängu- või spordiväljaku, matkaraja, terviseraja, õpperaja või külaplatsi (lõkkeplats, kiigeplats, linnamägi vms) rajamine või korda tegemine;
  • Paadisilla või ujumiskoha rajamine või korda tegemine;
  • Küla tutvustavate püsiviitade või –kaartide ostmine;
  • Sporditarvikute, muusikariistade ja eesti rahvariiete ostmine.

Infopunktide arendamine:

  • Avalike infopunktide jaoks vajaliku hoone ehitamine või rekonstrueerimine;
  • Infopunktide sisustuse (mööbli ja valveseadmete) ning infotehnoloogiaseadmete ostmine ning internetiga liitumistasu.

Millest alustada?

Kõigepealt tuleb MTÜ-del või ettevõtjatel läbi kaaluda oma järgmiste aastate tegevus ja mõelda, millesse on vaja investeerida. Toetus makstakse välja refinantseerimise põhimõttel ehk kolme kuu jooksul pärast investeeringu eest tasumist ja nõuetekohaste maksedokumentide PRIA-le esitamist. Seega tuleb investeeringu teostamiseks vajaminev rahaline puudujääk katta esialgu laenu abil. Toetuse abil tehtud investeeringut tuleb viie aasta jooksul kasutada sihipäraselt, st nende tegevuste teostamiseks, milleks toetust küsiti. Sellel perioodil ei tohi toetusega soetatud vara maha müüa, rendile anda vms.

Ehitiste, pargi, haljastus- või puhkeala puhul tuleb alustada projekti või haljastusprojekti tellimisest ja projektile vajalike kooskõlastuste hankimisest. Milliseid kooskõlastusi on vaja, määratakse ära projekteerimistingimustega, mida väljastab kohalik omavalitsus, kes annab hiljem ka ehitusloa.

Mõelda tuleb ka sellele, kuidas investeeringu eest tasuda. Taotlejad, kes on saanud PRIAst kinnituskirja toetuse määramise kohta ja vastavad laenu saamise tingimustele, saavad Maaelu Edendamise Sihtasutusest omaosaluse rahastamiseks laenu, mille laenuprotsent on esimesel aastal 2% ning teisel ja kolmandal aastal 6%, lisainfot saab veebilehelt www.mesa.ee ja telefonil 648 4064.

Seadmete ostu puhul on võimalik kasutada kapitalirenti ehk liisingut.

Toetust on võimalik saada ka projekti ettevalmistamisega seotud kuludele. Projekti ettevalmistuskulude eest peab olema tasutud ülekandega enne taotluse esitamist ja need kulud, millele toetust saab taotleda, võivad moodustada kuni 12% projektis planeeritud investeeringuobjektide käibemaksuta maksumusest (MTÜ puhul, kes ei ole käibemaksukohustuslane, arvestatakse käibemaksuga maksumust). Ettevalmistavate tööde käibemaksu ei toetata.

Taotlusdokumentide koostamist tuleks alustada pakkumiskutsete hankijatele/ehitajatele saatmisest ja pakkumiste kogumisest. Soovitame tutvuda juhendmaterjaliga “Abiks taotlejale”, kus on täpselt kirjas, mis dokumendid tuleb esitada. Vajaduse korral on võimalik nõustajatelt nõu küsida.

Taotluste vastuvõtt

Taotlusdokumentide vorme ja juhendmaterjali saab PRIA veebilehelt www.pria.ee ja büroodest. Taotlusi on plaanis vastu võtta 22. novembrist kuni 16. detsembrini PRIA piirkondlikes büroodes.

Taotluste läbivaatamine

Külade taastamise ja arendamise toetuse taotluse läbivaatamine ja otsuse tegemine kestab üldjuhul 75 tööpäeva alates taotluste vastuvõtu lõppemisest. Kõigepealt tehakse juhusliku valiku alusel taotlejate eelkontroll, mille käigus käiakse ka taotleja juures kohapeal kontrollimas. Seega ei kontrollita koheselt kõiki taotlejaid.

Kuna ühe ja sama investeeringuobjekti kohta ei tohi saada toetust erinevatest finantseerimisallikatest, siis võimaliku kattuvuse kontrollimiseks küsib PRIA Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) järele, kas planeeritav investeeringuobjekt ei ole samaaegselt finantseeritav EASi poolt.

PRIA esitab nõuetele vastavate taotluste ja arengukavade ühe eksemplari investeeringu asukohajärgse maakonna maavanemale arvamuse saamiseks investeeringuobjekti vajalikkuse ja sobivuse kohta. Maavanem kutsub kokku nõuandva komisjoni, kes koostab taotluste paremusjärjestuse. PRIA arvestab toetuse määramisel paremusjärjestust ja rahaliste vahendite olemasolu.

Investeeringu teostamisega ei tohi alustada ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem, kui taotluse esitamisele vahetult järgneval päeval. Taotluse esitamisega ei ole veel garanteeritud toetuse saamine, seega kuni kinnituskirja saamiseni on investeeringu tegemine omavastutusel. Toetus makstakse välja maksimaalselt neljas osas ja seda pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest tasumist.

PRIA pressinõunik
Heli Raamets

Loetumad