Sõudmine, judo ja kettaheide olid 25. augusti hommiku seisuga nendeks spordialadeks, mis Eesti atleetidele Ateena olümpiamängudel medali kaela toonud. Kambja kontekstis on nimetatud aladest praegu kindlasti tuntuim ja harrastatuim judo. P>Oli ilmselt aasta 1998, kui Indrek Pertelson osales judotreener Anne Välja kutsel nimeka külalisena Kambja perepäeval. Toona on fotomasin jäädvustanud väga meeleoluka hetke: vaevalt paariaastane Miikal Palk on vudinud lähemalt uudistama judokuulsust, kes rahva ees istudes juttu vestab ja küsimustele vastab.
Nüüd, kuus aastat hiljem on ka Miikal end judole pühendanud ning omandab selle spordiala aabitsatõdesid treener Anne Välja juures. Miikali judohuvi on nõnda suur, et olümpia ajal sundis ta oma pereliikmed teleri ette ning selgitas neile hasartselt ekraanil toimuvat.
Anne Välja mõtiskleb: Pärast teise pronksi võitmist küsisid reporterid Indrek Pertelsonilt, kas ta jätkab. Sportlane vastas eitavalt, kuid lisas, et Eestimaa on tugevaid poisse täis. Küll tulevad tema asemele uued. Ja pole ju võimatu, et mõni neist kasvab just Kambja- mail. Ehk oli just Miikal see, kellele Indrek Pertelson vihjas?
Sel suvel osales Miikal väga vapralt judolaagris, mis toimus Võrus Kuperjanovi pataljonis, kiidab treener, kes näeb Miikalis mitmeid edukale judokale vajalikke eeldusi ja omadusi. Looduse poolt antust jääb aga edu saavutamiseks väheseks kõige tähtsam on valmisolek pingutada, tööd teha ja vaeva näha. Sportlikus Palkide peres peetakse seda loomulikuks ning ollakse selleks valmis.
Anne Välja ei häbene tunnistada, et tema koju tõi olümpia judoturniir pöidlahoidmist, pisaraid, rõõmu, vaimustust, kuid ka karjeid. Asjatundliku judoarmastajana ei saa ta ka teleri ees rahulikult võistlust jälgida, ikka tuleb kange tahtmine võistlejat õpetada või tema eest mõtlema hakata.
Toivo Ärtis