AJALOO ILU HOIELDES:Rannankoulu õpetaja Matti Hyvonen, kelle vanaonu võitles Eesti Vabadussõjas, Pikksaare ausamba juures talgutööl.
|
 |
Viisteist aastat sõprust Augustikuu algul väisasid Unipiha Algkooli õpetajad Kaija ja Matti Hyvonen Soomest Oulu lääni Pühajärve valla Rannankyla koolist.
Kõige imelisem on see, et see sõprus on püsinud nii pikki aastaid, tõdesid külaliste lahkumishommikul nii Unipiha kooli kui ka Rannankoulu õpetajad.
15 aasta pikkusesse sõprusse on mahtunud nii Unipiha laste külaliskäik Soome, paljud koostööprojektid kui ka õpetajaperede omavaheline tihe suhtlemine.
Viie päeva jooksul tutvusid soome õpetajad Tartu, Viljandi ja Pärnu vaatamisväärsustega. Eriti meeldis külalistele meie suvepealinn Pärnu oma rohkearvuliste parkide ja pehme liivarannaga.
Koos lauldi ka telesaate Laulge kaasa ülesvõtetel Kambja kiriku ees 1. augustil ja korrastati Pikksaares Vabadussõja ausammast.
Kui esimest korda Eestisse 1989. aastal tulime, olid teil veel sovhoosid ja kolhoosid. Laevast maha tulles pidin deklareerima vene piirivalvuritele videokaamera. Tänaseks on see asendunud söötis põldude, kerjuste, uhkete kaubamajade ja autodega, milliseid isegi Soomes ei näe, tõdeb Matti Hyvonen.
Eriti huvitasid mõlemaid õpetajaid maal elavate noorte haridusvõimalused, noorte tuleviku väljavaated. Eelmise sajandi kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel aastatel rändasid kümned tuhanded soome noored Rootsi, kuna seal olid paremad palgad ja odavam elu. Seepärast oli soome õpetajatele mõistetav ka meie noorte praegune läände väljarändamise ihalus. Küll nad ajapikku tagasi tulevad, lausub Matti. Minugi põlvkonnakaaslastest on suurem osa tagasi pöördunud. Soomeski on viimastel aastatel toimunud suured muutused. Tunnen end vahel oma kodumaal võõrana. Uusvenelased ostavad looduskaunitesse kohtadesse uhkeid suvilaid, laiavad rahaga.
Suur huvi eesti ajaloo vastu on ajendanud soome õpetajaid läbi lugema Konstantin Pätsi elulugu, jälgima tähelepanelikult Eestis toimuvat. Küllap tuleneb see suuresti sellest, et Matti Hyvose vanaonu võitles Eesti Vabadussõjas, isa Soome Talvesõjas.
Koostöö kahe kooli vahel jätkub. Sügisel alustatakse loodusvaatluste võrdlusega, vahetatakse joonistusi ja fotosid, töölehti.
Keksukast ja ilmakaarte ring Unipiha kooli õuel paelusid samuti mõlema õpetaja tähelepanu. See on hea võimalus õppida ilmakaari mitte üksnes kaardil, vaid elavas looduses. Keksukast peaks kuuluma iga poisi ja tüdruku kooliskäimise juurde, eriti algklassides, leiavad Matti ja Kaia Hyvonen.
Vastukülaskäigule Soome oodatakse Unipiha kooli õpetajaid tuleva aasta suvel.
Lembit Jakobson