-0.2 C
Kambja
Neljapäev, 21.11.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivEesti koorilaulu hällis peetakse juunis laulupüha

Eesti koorilaulu hällis peetakse juunis laulupüha

Kambja Laulukoor 210

Laupäeval, 5. juunil 2004 korraldatakse Kambjas järjekordne suurejooneline kultuuripüha – osalisterohke juubelilaulupeoga tähistatakse 210 aasta möödumist mitmehäälse koorilaulutraditsiooni algusest siinkandis.

Juubelilaulupidu korraldab 12-liikmeline komisjon, mida juhib vallavanem Ivar Tedrema. Peo kunstilise juhina tegutseb Jaan Aitaja, kes on seda rolli täitnud ka Kambja varasematel suurpidudel.

Juubelilaulupidu algab kell 15 kooride ja külaliste rongkäiguga vallamaja esiselt platsilt kiriku juurde, kus toimub peotule süütamine ja tamme istutamine kirikuaeda.

Laulupeo kontsert algab kirikus kell 16, esimeste paladena esitab ühendkoor Aili Undi juhatusel Urmas Sisaski “Sanctuse, Eesti missa” ja Gustav Ernesaksa “Muusikale”.

Kambja laulupühast soovivad osa saada Põltsamaa segakoor Heli, Segakoor Vega, Vanemuise Seltsi segakoor, segakoorid Atsalamalt, Kanepist, Nõost, Toivakka kirikukoor sõprusvallast Soomes, Elva naiskoor Kaja, Kuuste naiskoor, Haaslava meeskoor, meeskoor Gaudeamus, Nõo põhikooli lastekoor, mudilaskoor ja puhkpilliorkester Forte. Juubelilaulupeol osalevad mõistagi ka Kambja segakoor, Kuuste naiskoor, laste- ja mudilaskoorid Kambja ja Kuuste koolidest, mudilaskoor Unipiha koolist, Kambja puhkpilliorkester ja Kambja naisrahvatantsurühm.

Kui laulupeokontsert kella 19 paiku lõpeb, oodatakse dirigente ja kutsutud külalisi vallamajja vastuvõtule.

Kell 19.30 algab Kambja spordihoones simman, millel tantsuks mängib ansambel Anna Minna ja esineb Kambja naisrahvatantsurühm Made Helju Ruuli juhendamisel.

“Koorilaul on tugev hoob ühiskonnas,” mainitakse laulupeo puhul ilmutatud brošüüris. “Koorid aitavad kaasa kultuuri, vaimsuse ja rahvusliku kasvatuse edendamisele meie ühiskonnas.”

Toivo Ärtis

Loetumad