"Postmodernism ja nüüdiskirjandus"

Postmodernistlik kirjandus Kambja raamatukogu fondis

Reedel, 21. novembril 2003.a. toimus Kambja vallamajas raamatuüritus “Postmodernism ja nüüdiskirjandus”. Ettevõtmine koosnes loengust ja raamatunäitusest.

Ettepaneku koostada loeng postmodernistliku kultuuriparadigma erinevatest aspektidest (postmodernismi eellugu, postmodernism maailmakirjanduses, postmodernistlik keele- ja kirjandusteadus ning ühiskonnateadus, postmodernistlik kultuurikäsitlus) tegin Viljandi Kultuurikolledži õppejõule Janek Kraavile.

Janek Kraavi loeng tugines temaatilisele raamatunäitusele (eksponeeriti 72 raamatut ja väljavõtteid kultuuriperioodikast), mille koostasin Kambja raamatukogu fondi põhjal.

Visandasin loengu temaatilise alajaotuse järgmiselt:

Postmodernismi eellugu

S.Freud “Inimhinge anatoomiast”;

G.Le Bon “Hulkade psühholoogia”;

M.Weber “Võimu ja religiooni sotsioloogiast”;

Ch. Baudelaire “Kurja õied”, “Kurja lilled”;

F.Nietzsche “Nõnda kõneles Zarathustra” ja “Ecce homo”;

J.Joyce “Dublinlased”, “Kunstniku noorpõlveportree” ja Ulysses´i I osa (I ptk. ”Telemachos” (“Vikerkaar” 1992, nr. 9); II ptk. “Nestor” (“Vikerkaar” 1993, nr.5); III ptk. “Proteus” (“Vikerkaar” 1991, nr.2) ), “Pagulased”;

J.Ortega Y Gasset “Masside mäss”;

J.-P.Sartre “Sein” (kogumikust “Prantsuse novell” (1973) ), “Iiveldus”, “Kinnine kohus. Altona vangid”, “Sõnad” (LR 1965);

S.Beckett “Godot´d oodates”;

W.Faulkner “Hälin ja raev”;

A.Camus´ koguteos “Sisyphose müüt” (1989);

W.Golding “Kärbeste jumal. Mereristsed” (1989);

G.Orwell “1984”, “Loomade farm”;

A.Huxley “Hea uus ilm”;

D.Harms “Ootamatu jooming”.

Postmodernism maailmakirjanduses

U.Eco “Roosi nimi”, “Eilse päeva saar”;

M.Kundera “Aeglus”, “Nali”, “Surematus”, “Olemise talumatu kergus”;

J.L.Borges “Kunsttükid”, “Hargnevate teede aed”, “Aleph.Fiktsioonid”;

B.E.Ellis “Ameerika psühhopaat”;

P.Roth “Portnoy tõbi”;

A.Robbe-Grillet “Kummid”;

J.Kerouac “Teel”;

J.Fante “Küsi kaduvalt”;

R.Brautigan “Arbuusisuhkrus”, “Abort”;

A.Garland “Rand”;

P.Coelho “Alkeemik”, “Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin”;

I.Welsh “Kõnts”;

V.Nabokov “Lolita”, “Kutse tapalavale. Kangelastegu”;

V.Sorokin “Sinine pekk”;

V.Pelevin “Sinine latern”, “Tšapajev ja Pustota”;

L.Rubinstein “Kartoteegid”.

Postmodernistlik keele- ja kirjandusteadus

J.Undusk “Maagiline müstiline keel”;

J.Derrida “Positsioonid”;

M.Foucault “Mis on autor?” (“Vikerkaar” 2000, nr.11/12, lk.156-172);

G. Deleuze/ F.Guattari “Kafka : väikese kirjanduse poole”;

R. Barthes “Autori surm”;

J.Blomsted “Kosmopoeetika”;

E.Pound “Lugemise aabits”.

Postmodernistlik ühiskonnateadus

M.Dobbs “Maha Suur Vend”;

F.Fukuyama “Ajaloo lõpp ja viimane inimene”;

T.G. Ash “Oleviku ajalugu”;

S. de Beauvoir “Teine sugupool”;

A.Toynbee “Uurimus ajaloost”;

M.Mutt “Muti tabloid”.

Postmodernistlik kultuurikäsitlus

T.S.Kuhn “Teadusrevolutsioonide struktuur”;

S.Žižek “Ideoloogia ülev objekt”;

C.Levi-Strauss “Metsik mõtlemine”, “Nukker troopika”.

R.Rorty “Sattumuslikkus, iroonia ja solidaarsus”;

U.Eco “Reis hüperreaalsusesse”;

J.Baudrillard “Simulaakrumid ja simulatsioon”;

J.Baudrillard “What Are You Doing After The Orgy?” (“Teater. Muusika. Kino” 1989, nr.4, lk.84-93);

R.Barthes “Mütoloogiad” (“Looming” 1985, nr.10, lk.1385-1394);

R.Barthes “Vaene ja proletaarlane”, “Roomlased kinolinal”, “Striptiis” (“Teater. Muusika. Kino.” 1989,nr.4, lk.18-26);

J.F.Lyotard “Vastus küsimusele: Mis on postmodernsus?” (“Akadeemia” 2000, nr. 7, lk.1419-1429);

I.Raag “Kaasaegne prantsuse filosoofia, Jean-Francois Lyotard ja postmodernism” (“Akadeemia” 2000, nr.7, lk.1431-1450);

M.Unt “Vastne argimütoloogia”.

Eesti postmodernistlik ilukirjandus

Proosa

T.Raudam “Anti jutud”; “Kirjutab näpuga õhku”, “Saint-Prousti vastu”, “Miks Kafka nuttis?”, “Igavene linn”, “Muusika kuum sai”;

M.Unt “Öös on asju”, “Doonori meelespea”;

J.Undusk “Kuum”;

P.Sauter “Indigo”, “Luus”, “Kogu moos”, “Pori”;

T.Õnnepalu/ E.Tode/ A.Nigov “Piiririik”, “Hind”, “Printsess”, “Harjutused”, “Raadio”;

K.Kender “Iseseisvuspäev”, “Yuppiejumal”;

J.Ehlvest “Krutsitaania”, “Päkapikk kirjutab”, Elli lend”, “Taevatrepp”, “Hobune eikusagilt”;

A.Kivirähk “Ivan Orava mälestused”, “Rehepapp”, “Vargamäe vanad ja noored”, “Romeo ja Julia”;

R.Raud “Pisiasjad, mis omavad tähtsust”;

E.Õunapuu “Olivia meistriklass”, “Eesti gootika”, “Väike palveraamat”;

M.Heinsaar “Härra Pauli kroonikad”;

B.Vaher “Kaval kuuldavus”;

U.Vadi “Lendav laev”, “Unetute ralli”;

Wimberg “Lipamäe”;

Hiram “Mõru maik”.

Luule

M.Harnoon “Mustvalge”;

H.Krull “Pihlakate meri”, “Jazz”;

K.M.Sinijärv “Kolmring”, “Vari ja viisnurk”, “Sür Way”;

S.Kivisildnik “Dawa Vita”; “Päike, mida sa õhtul teed?”;

K.Oidekivi “Pinsel”;

E.Viiding “Telg”, “Esimene tahe”

L.Sommer “Laurila”; “Raagraamis poiss”;

T.Soomets “Sinine linn”, “Janu masinas”, “Randmes unejanu”;

L.Ojamaa “Lõputu juuli”; “Myyrid & wärawad”;

A.Pilv “Üle”, “Nägemist”;

J.Rooste “Sonetid”, “Veri valla”, “Lameda taeva all”, Rõõm ühest koledast päevast”;

“Mõned ei tahtnudki”;

“Psaikobilli”.

Eespool esitatud loengu/raamatunäituse temaatiline alajaotus lähtub Kambja raamatukogu fondist.

Kambja Raamatukogu juhataja

Andres Madisson