-0.2 C
Kambja
Neljapäev, 21.11.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivLeili Kesas? Uno Kondike? Madis Linnamägi?

Leili Kesas? Uno Kondike? Madis Linnamägi?

On saanud traditsiooniks, et igal aastal jaanuariistungil jagatakse Kambja valla volikogu liikmetele salajase hääletuse sedelid ning palutakse otsustada, kes pälvib sel korral valla teenetemärgi. Ja saadikud on igal aastal tõsises kimbatuses: kelle toetuseks anda oma hääl olukorras, kui tegelikult tahaks kõigi kandidaatide elutööd austada ja esile tõsta.

Ränkraske valiku ees seisavad Kambja vallavolinikud ka tänavu, mil teenetemärgi kandidaatideks on esitatud Leili Kesas, Uno Kondike ja Madis Linnamägi. Kõik kandidaadid on omanäolised nii oma isiksuse kui sisutihedalt elatud elu poolest. Kõiki kandidaate ühendab ja vääristab seegi tõik, et neid on tahetud näha Kambja valla teenetemärgi laureaatidena juba varasematel aastatel. Kuid siis on tugevas konkurentsis olnud rohkem õnne kellelgi teisel…

Sel aastal on aga kindlamast kindlam, et õnn naeratab just kellelegi neist kolmest…

Toivo Ärtis

Kambja valla teenetemärgi statuut sätestab:

*Kambja valla teenetemärk on asutatud Kambja nime esmamainimise (1330.aastal) auks.

*Teenetemärgi annab Kambja Vallavolikogu Kambja vallale osutatud eriliste teenete eest.

*Teenetemärgi andmine toimub üks kord aastas – 24. veebruariks, Iseseisvuspäevaks.

*Reeglina antakse igal kalendriaastal välja üks teenetemärk. Erandkorras on kõigi volikogu liikmete nõusolekul võimalik korraga välja anda ka rohkem teenetemärke.

*Teenetemärgi andmise taotlusi on õigus esitada Kambja Vallavolikogu liikmetel, Kambja Vallavalitsusel ja vallavanemal.

*Teenetemärgi andmisega kaasneb rahaline toetus autasustatavale teenetemärgi andmise otsustamise hetkel kehtiva kaheteistkümne miinimumpalga suuruses summas.

*Teenetemärgi juurde kuulub tunnistus, millele kirjutavad alla vallavolikogu esimees ja vallavanem.

Teenetemärgi kandidaat Leili Kesas

“On ülimalt tähelepanuväärne, et Leili Kesas on õpetanud Kambja lapsi 48 aastat! Sellist pedagoogilist staaži on vähestel,” nendib vallavolikogu liige Heiki Kortspärn, kes esitas Leili Kesase teenetemärgi kandidaadiks. “Küllap aitasid Leili Kesast pikal õpetajateel sellised iseloomuomadused nagu kohusetundlikkus, järjekindlus, avatus uuele, täpsus. Kui lisada veel suur töövõime ja oskus väärikalt kohelda õpilast, saame pildi Leili Kesasest kui eeskujulikust õpetajast.“

Õppetöö kõrval oli Leili Kesas peaaegu kogu aeg õppenõukogu ja metoodilise ringi sekretäriks. Ta võttis osa kohaliku segakoori, naisansambli, käsitööringi ja rahvatantsuringi tööst, mille juhendajaks ta sõjajärgsel ajal oli. Leili Kesas oli valitud korduvalt rajooni rahvakohtu kaasistujaks ja Kambja küla TSN TK liikmeks.

Heiki Kortspärn peab tähelepanuväärseks sedagi, et Kambja Põhikooli praegune juhtkond peab Leili Kesast õigustatult Kambja kooli teenekaimaks õpetajaks XX sajandil.

Heiki Kortspärn: “Vaatamata minu poolt tehtud ettepanekule Kambja vallavolikogu Kambja kooli teenekaimale õpetajale 2003. aastal teenetemärki ei annetanud. Eeltoodut arvesse võttes teen teist korda ettepaneku: annetada 2004. aasta Kambja valla teenetemärk proua Leili Kesasele.”

Teenetemärgi kandidaat Uno Kondike

“Uno Kondikesel on Kambja valla ees silmapaistvaid teeneid tubli töötajana, isetegevuslasena, pereisana,” esitleb vallavolinik Mait Rebane Uno Kondikest. “Mulluse 70aasta juubeli järgselt teen ettepaneku austada teda 2004. aasta Kambja valla teenetemärgiga.”

Uno Kondike asus Kambjasse tööle 1962. aastal elektriinsenerina ja hiljem edutati vaneminseneriks elektri alal.

“Elektrik pidi oma tööülesandeid täitma iga ilmaga ja sõltumata ajahetkest,” kirjeldab Mait Rebane Uno Kondikese tööd. “Lahendada tuli hädaolukorrad kõikides loomakasvatusfarmides ja kuivatites; operatiivselt likvideerida rikked vee- ja katlamajanduses. Appi tuli minna lasteaeda, kooli, haiglasse; samuti ootas teda pimedusse jäänud kodutarbija.”

Mait Rebase sõnutsi peab Uno Kondike ennast õnnelikuks inimeseks, sest ta on teinud tööd, mis on talle südamelähedane. “Suurimaks rõõmuks peab ta seda, kui postid on püsti, traadid ühendatud ja elumajas või tootmishoones süttib valgus. Kambjas hinnatakse Uno Kondikest kohusetundliku ja tubli töömehena, kes on oma alal kompetentne ja kellele võib loota ning kindel olla igas olukorras.”

71-aastase mehena töötab Uno Kondike Kambja lasteaias remonditöölisena.

Mait Rebane: “Uno Kondike on aastakümnete jooksul laulnud Kambja meesansamblis, meeskooris ja segakooris. Ta on osalenud paljudel laulupidudel. Erinevatel aegadel on ta edukalt esinenud isetegevuskonkurssidel. Üle 30 aasta on Uno mänginud puhkpilli nii pidulikel üritustel kui ka kurvematel hetkedel inimeste viimsele puhkepaigale saatmisel.”

Koos abikaasaga osaleb Uno Kondike Kambja kiriku koguduse tegevuses, koos ollakse aktiivsed pensionäride klubi “Tammeke” liikmed.

Teenetemärgi kandidaat Madis Linnamägi

Heiki Kortspärn on esitanud valla teenetemärgi kandidaadiks ka Madis Linnamägi, kellest 1986. aastal sai Kambja kooli energiline ja kultuurilembene direktor. “Kambja koolielus tähendas see uue etapi algust: Madis Linnamägi ettevõtmisel sai koolist põlistatud ajaloo propageerija, kaitsja ning hariduselu väärtustaja. Eesti rahvas sai laiemalt teada, et kolm sajandit tagasi süütasid Forseliuse kasvandikud haridustulukesed 11 Eestimaa paigas ning Kambjas võeti 1987. a suvel kokku Tartu- ja Eestimaa talurahvakoolide arengulugu.”

Heiki Kortspärn nimetab Madis Linnamägi poolt Kambja heaks tehtud teenetena näiteks eesti talurahvakooli memoriaali kujundamist, sümboolseid kalmukive Forseliusele, Ignatsi Jaagule jt Kambja kiriku aias. Madis Linnamägi algatusel sai 1989. aasta novembris teoks B. G. Forseliuse nime kandev selts, mis populariseerib Forseliuse pärandit, kooliajalugu ja õpetajakutset. Madis Linnamägi töötab käesoleval ajal selle seltsi juhina.

Madis Linnamägi ettevõtmisel valmis ka uue koolimaja projekt, kuid rahapuudusel tookord ehitust ei alustatud.

“M. Linnamägi on ise Kambjast eemal olles alati ja suurel määral toetanud Kambja valla haridus- ja kultuurilisi ettevõtmisi,” nendib Heiki Kortspärn. “Praegusel ajalgi on just tema see, kes jõuliselt ja missioonitundega veab Kambja teemapargi rajamise rasket vankrit.”

Valla teenetemärgi pälvinud kambjalased

Õpetaja Endla Langel (1999)

Agronoom Evi Isak (2000)

Õpetaja Milvi Padjus (2001)

Apteeker Karl Timmusk (2002)

Õpetaja Endla Salmistu (2003)

Loetumad