Novembrikuu esimene tööpäev oli Kambja lasteaias “Mesimumm” meeleolukas, sest tähistati praeguse “kodumaja” avamise 17. aastapäeva.
Kambja lasteaias toetub “asutusesisene” ajaarvamine koguni kahele daatumile: lasteaia kui institutsiooni loomine Kambjas aastal 1961 ning lasteaia praeguse hoone avamine aastal 1986.
Lasteaia uue hoone 17. sünnipäeva puhul käisid “Mesimummi” kasvandikke ning töötajaid tervitamas vallajuhid, vallakantselei ametnikud, Kambja kooli direktor, lapsevanemad…
Sünnipäevapidu peeti kogu majas, igal rühmal oli valitud peomeeleolu loomiseks oma lähenemine.
“Meil on nii palju huvitavaid mänge, meie õpime läbi mängu,” mainis “Südamekeste” rühma õpetaja Maimu Pärn, kui peokülaliste delegatsioon nende ruumidesse jõudis.
“Külalised tahavad kindlasti koos meiega laulda,” arvas “Murumütsikeste” rühma õpetaja Merle Palk ning juba kõlaski laste esituses tuntud viis “Kui sul tuju hea”.
“Kes tuleb, see toob, kes läheb, see viib,” hõikas “Summ-Summi” rühma õpetaja Riina Suits külaliste sisenemisel, palus lapsed appi ning kinkis kõigile peovõõraile käsitööna valminud kaelaehted ja paberist mütsikesed.
“Meie meisterdame sünnipäevakaarti, tahame seda teha külaliste abiga.” selgitas kõige vanemate laste rühma “Tipp ja Täpp” õpetaja Külli Altement. “Olen kursustel kuulnud – õppinud, et kui tahad lapsest aru saada, lase ka ennast tema tasandile. Sestap tahamegi saada kaarditegemisel külalistelt abi. Punased šabloonlilled on juba meie poolt valmistatud, liim ootab, tulge ja kleepige lillekesed kaardil sinna, kuhu sobilikuks peate.”
Vallavanem Ivar Tedrema soovis külaliste nimel kõigis rühmades lastele kasvamislusti ning õpetajatele ja õpetajaabidele töörõõmu. Vallavalitsus kinkis igale rühmale oma “vitamiinipommi” ehk korvikese lõunamaiste puuviljadega. Lasteaia töötajate üllatus segunes tänuga, kui kingipakist tulid nähtavale kohvitassid. “Nüüd me ei peagi enam ürituste puhul vallamajast või mujalt ühesuguseid tasse laenama,” nentisid lasteaednikud.
Nagu mesilased – töökad ja toredad
Pidupäeva puhul pakuti lasteaias maitsvat kringlit. “Meie uus küpsetusahi on nüüd igati töökorda seatud ning sealt tuleb väga maitsev toodang,” nentis lasteaia juhataja Terje Rüütel. Veelgi suuremat heameelt tunneb augusti lõpul “Mesimummi” juhatajana tööle asunud Terje Rüütel selle üle, et kõik rühmad olid töökad, valmistusid sünnipäevaks hoolega ja pakkusid meeldivaid üllatusi.
Pärast kringliga kostitamist kutsus Terje Rüütel “Koduvalla” toimetaja ringkäigule, et tutvustada lasteaia toimekaid töötajaid.
Lehetoimetaja esimeseks vestluskaaslaseks saab juhtumisi lasteaia majandusjuhataja Katrin Peterson, kel hakkab selles ametis täis saama esimene tööaasta. Varem töötas ta lasteaias aednikuna (aastast 1998). Lasteaeda sattus Katrin Peterson olude sunnil, sest õpitud nahaõmbluserialal pole koduläheduses tööd loota.
“Hea töö!” tõdeb Katrin Peterson, kes õppis lasteaia majandusasjade ajamist praktilise tegevuse käigus. “Ainus, mis muret valmistab, on see, et lapsed väga paljusid toitusid ei söö. Pidevalt peab nuputama, mis neile sobib, mis mitte.”
Lasteaia juhataja Terje Rüütel: Katrin Peterson on abivalmis, tuleb alati palvetele vastu, oskab anda nõu. Tal on oma mõttemaailm, temas on alati sädet. <
br> Meditsiiniõde Maie Solnik töötab “Mesimummis” aastast 1989, algul oli ta ametis täiskohaga, nüüd on tal pool ametikohta. “Pole midagi paremat, kui lastega töötada,” arvab Maie Solnik, kes aastakümnete jooksul on olnud ametis mitmetes erinevates raviasutustes. “Lastega töötamine hoiab mind nooremana, ma tahan siin töötada. Mul on lastega hea kontakt. Nende jaoks olen ma arstitädi. Nad tulevad ja näitavad mulle iga täpikest oma kehal – tahavad kõige kahtlase kohta selgust saada. Tihti olen kolleegidele arsti aseaineks, kelle poole kõigepealt hädaga pöördutakse.”
Maie Solnik peab oma töös kõige suuremaks probleemiks seda, et vanemad toovad pahatihti poolhaige lapse lasteaeda, kuna töölt ei taheta puududa.
Lasteaia juhataja Terje Rüütel: Maie Solnik on õige inimene õiges kohas. Ta teeb rühmades lastega igasuguseid huvitavaid asju, edendab tervisekasvatust.
Muusikaõpetaja Anu Ird tuli lasteaeda tööle juba aastal 1987. Algul oli Anu kasvataja, kuid juba rohkem kui 10 aastat on ta tegelenud laste muusikalise harimisega. “Lapsed tahavad laulda, “murdmine” saali minu tundidesse on kõva,” tõdeb Anu Ird. “Olen korraldanud õppetöö läbi loovuse arendamise Kasutan rütmikat, loovat liikumist, et muusikatund pakuks lapsele mitmekülgset tegevust.”
Oma kõige mahukamaks, kuid samas rõõmutoovamaks tööülesandeks peab Anu Ird lauluvõistluste korraldamist. “Maja pealt tuleb võistlusele ikka kuni 20 last, nende ettevalmistamine on päris meeletu töö.”
Lasteaia juhataja Terje Rüütel: “Anu on loov ja andekas inimene, oma ala spetsialist. Asendamatu inimene meie majas. Olen saanud temalt häid mõtteid. Seda võiks nimetada meeskonnatööks.”
Aastal 1986 tööle tulnud kasvataja (õpetaja) Riina Suits oli lapsena Kambja lasteaia kasvandik.
“Vahelduva eduga ikka käisin lasteaias. Põgenesin mõnikord sealt, kodu oli nõnda armas,” meenutab Riina Suits.
Kambja lasteaias “Mesimumm” tähistati novembri algul uue kodu 17. sünnipäeva
“Ema helistas siis lasteaeda ning palus mitte muretseda, sest laps on juba kodus.
Riina Suits tunnistab, et tuleb tööle üksnes laste pärast, kuna madal palk lasteaiaõpetaja ameti pidamist ei motiveeri. “Sügavalt missioonitundest teeme seda tööd. Meil on suur vastutus, sest vanemad ootavad õhtul koju hoolitsetud ja tarka last.”
Lasteaia juhataja Terje Rüütel: Riina Suits on väga aktiivne ja meeldiv inimene. Ta jääb oma sõna juurde, on õpetajaks loodud.
Klassiõpetaja haridusega Katre Riives töötab Kambja lasteaias esimesi kuid õpetajana. “Siia on väga hea tulla. Tundsin end juba esimestel päevadel nagu kodus,” mainib Katre Riives aastatega kokkukasvanud kollektiivi uue liikmena. “Kui võrrelda kooliga, siis on lasteaias vastutus suurem ja pidevam. Kogu aeg peab õpetaja pea töötama, lapsi tuleb pidevalt jälgida. Sellises väikeses lasteaias on parem töötada. Tean seda, sest ise olen olnud lapsena suures lasteaias.”
Lasteaia juhataja Terje Rüütel: Katre Riives sulas suurepäraselt kollektiivi. Ta on loov ja lahtiste kätega inimene.
Lasteaiaõpetaja abi Marie Petolai liitus Kambja lasteaia kollektiiviga 1987. aasta jaanuaris. “Siin on meeldiv töötada, sest mulle meeldivad lapsed,” nendib Marie Petolai, kes mõnikord on endamisi imestanud, et tal juba nõnda palju aastaid ühes kohas töötatud. “Lapsed on selle ajaga muutunud. Rohkem on lärmakaid, kärarikkamaid, kuid see oleneb muidugi ka aastakäigust.
Tööst vabal ajal on olnud Marie Petolai agar isetegevuslane, ta laulab segakooris ja osaleb naisrahvatantsurühmas. Praegu on tal oma huvialadega tegelemiseks rohkem aega, sest poeg Marek ja tütar Kristi on saanud täisealisteks.
Lasteaia juhataja Terje Rüütel: Marie Petolai on alati lõbus, naeratava näoga abivalmis inimene. Ta on just selline töötaja, kes sobib lasteasutusse.
Külli Altement leiab, et lasteaiaõpetaja töös on väga palju rõõmuhetki, millest saab ammutada jõudu ja
energiat uuteks ettevõtmisteks. “Et mina õpetajana suudaksin lapsed endaga kaasa viia, selleks on endal vaja väga palju teha,” mõtiskleb Külli Altement, kes tuli “Mesimummi” tööle 1994. aastal. “Kiiruse sajand on lapsed ära rikkunud: vanematel on kiire, lastel on kiire, kodust tuleb see kiirus kaasa.”
Lasteaia juhataja Terje Rüütel: Külli Altement on väga aktiivse iseloomuga inimene. Talle on iseloomulik see, et mida ette võtab, selle läbi viib.
Kristi Leib, kes on lasteaiaõpetaja abina töötanud ametlikult aastakese, tunnistab, et ei osanud lapsena küll ette kujutada, et kunagi sellisesse ametisse juhtub sattuma. “Lapsed on nagu lapsed ikka, samasugused nagu omad lapsedki” üldistab ta esimesi töökogemusi. “Väikseid ulakusi teevad kõik.”
Lasteaia juhataja Terje Rüütel: Kristi Leib on tagasihoidlik ja tasakaalukas, sobib oma ametisse.
“Mulle meeldib see töö väga, sest olen ka ise omajagu lapsemeelne,” kinnitab “Mesimummi” logopeed Anita Pallon, kes asus sellesse ametisse 1994. aastal, enne seda oli ta 8 aastat kasvatajaks. “Väike laps on nii vahetu, näitab kõik tunded välja, ei oska salatseda. Lasteaias peabki töötama lapsemeelne, sest kes käpuli ei suuda käia koos lastega, see siin hakkama ei saa.”
Lasteaia juhataja Terje Rüütel: Anita Pallon on alati sõbralik ja huumoririkas inimene. Ta on abivalmis, oma otsustes kindel, annab aruteludel väga head nõu. Olen väga tänulik, et Anita pani kohe käed külge, kui hakkasime tegema metoodikanurka.
“Mesimummi” aednik Maret Luik on oma tööga igati rahul: “Elan kortermajas, seetõttu on hea, et töökoha tõttu saan toaseinte vahelt välja tulla.” Väljas töötamine on tervislikum – seetõttu vahetas aastaid lasteaiaõpetaja abina töötanud Maret Luik aasta eest ametit ning hakkas hoolitsema lasteaia territooriumi korrashoiu eest nii suvel kui talvel. “Lapsed on lapsed, juhtub ikka, et keegi astub sinna, kuhu ei tohiks, kuid seda ei tehta pahatahtlikult.”
Lasteaia juhataja Terje Rüütel: Maret Luik on igati töökas ja tubli inimene.
“Meie maja õhkkond on selline, et mina tulen tööle ikka rõõmuga,” tunnistab lasteaiaõpetaja Merle Palk, kes on “Mesimummis” ametis aastast 1986. “Meie töö ei ole kahjuks riigi poolt väärtustatud, alusharidus on jäetud vaeslapse ossa.”
Lasteaia juhataja Terje Rüütel: Merle Palk on tubli nii inimesena kui õpetajana.
Eha Ilvesele meeldib inimeste keskel töötada. Seetõttu oli ta kaunikesti õnnelik, kui arst tal 1989. aastal terviseviperuse tõttu põllumajanduses brigadirina toimetamise ära keelas. “Olen jäänud lasteaiale truuks, sest meeldib lastega tegeleda,” tõdeb Eha Ilves. “Töö on siin küll pingeline ja raske, laste kisa ja kära sees, kuid pean vastu. Oma tööd püüan teha nagu suudan ja jõuan – kvaliteetselt.”
Lasteaia juhataja Terje Rüütel: Eha Ilves on töökas ja tore naisterahvas.
Maila Kudu töötab Kambja lasteaias õpetaja abina uue hoone valmimisest alates – seega juba 17 aastat. “Olen rahul, mina ei saa küll kurta,” arvab Maila Kudu oma töö kohta. Ta lisab, et tegelikult tuleb elus kasuks, kui osata ebameeldivat ära kannatada.
Lasteaia juhataja Terje Rüütel: Maila Kudu on oma töökohal väga tore, saab lastega hästi läbi.
Maimu Pärnast sai lasteaiaõpetaja aastal 1991, enne seda oli ta viis aastat kokaametis. “Mingi heas mõttes “kiiks” peab inimesel küljes olema, et lasteaeda tööle jääda,” muigab Maimu Pärn. “Paljudele tundub, et lasteaias käib kogu aeg üks tilulilu, kuid tegelikult on siin tööd kõvasti. Ja see töö pakub palju rõõmu!”
Lasteaia juhataja Terje Rüütel: Maimu Pärn on justkui õpetajaks loodud. Õpetajal peab olema loovust – Maimus seda on küllaga.
Õpetaja Kersti Vill on tõepoolest Kambja lasteaia raudvara – ta on siin ametis olnud juba 29 aastat. “Lapsed on ajapikku palju muutunud – teadlikumaks,” tõdeb Kersti Vill. “Vanasti olid nad nagu tallekesed sinu ümber, nüüd lööb oma mina lastel kiiresti välja.”
Lasteaia juhataja Terje Rüütel: Kersti Vill on loov inimene, fantastiline inimene. Ta on arukas, võtab elu asjalikult.
Silvia Zeigot nimetatakse “Mesimummis” hellitavalt Haldjaks. Ta on olnud kolmekümne aasta jooksul kasvataja ja kokk, nüüd on tema kohuseks anda üldkasutatavatele ruumidele värske ja puhas ilme. “Kui olla laste keskel, on tunne, et sa ei vanane eales,” pakub Silvia Zeigo oma nooruslikkuse retseptiks.
Aastast 1991 lasteaia raamatupidajana töötav Milvi Pehk lisab: “Väga hea on töötada, kui noored ümberringi, ei tunne end vanana.”
Pesupesijana aastast 1985 ametis olevat Vilja Lehestet jätkub lasteaias mujalegi kui oma “häärberisse” keldris. “Aitan vajadusel lapsi hoida, kui keegi on haige või kursustel, õmblen lasteaiale, et oma õpitud erialal end teostada,” selgitab Vilja Leheste. “Mesimummi” tööperes on kokku 25 hinge. Mõnel neist oli “Koduvalla” külaskäigu ajal paraku puhkepäev… Kambja lasteaia hüvanguks annavad oma jõu ja teadmised ka lasteaiaõpetajad Anneli Kähr ja Aili Sepp, liikumiseõpetaja Anne Välja, kokk Kaie Erstu ja Aili Tart, remonditööline Uno Kondike.
Lasteaia köögis töötab ka Kambja kooli kokk Külli Muru.
Lasteaia juhataja Terje Rüütel on jõudnud oma ametisoleku esimeste kuudega kollektiivi päris hästi tundma õppida: “Nad on mul siin kõik nagu mesilased, töökad ja toredad.”
Toivo Ärtis
