Viimaste nädalate päevauudistest on kõigile teada, kuidas valitsuskoalitsiooni kuuluv Rahvaliit väga otsekoheste avaldustega nõudis oma liitlastelt Res Publicalt ja Reformierakonnalt rikkamat rahvakihti soosiva poliitika (kauboikapitalismi) ohjeldamist ja eestluse elujõu hoidmist.
Kui Mait Rebane novembri esimesel poolel kirjutas “Koduvallale” saadetud kaastöös, et “Rahvaliit võiks “pilvepiirilt” alla tulla ning pisutki Rahva huvide eest seista”, siis selleni ongi poliitilised arengud jõudnud. Rahvaliit on saavutanud mitmeid võite rahva huvide ja vajaduste kaitsmisel.
Rahvaliidu tungival nõudmisel lükkub valitsuserakondade praeguse kokkuleppe järgi aasta võrra edasi Reformierakonna poolt algatatud tulumaksureform. Selle mõjul oleks olnud järgmisel aastal üksikisiku tulumaks 2% madalam (24% maksustatavast tulust, mitte 26%). On ilmselge, et tulumaksumäära vähendamisest võidaksid eeskätt keskmisest kõrgema sissetulekuga inimesed – neil on rohkem maksustatavat tulu. Kui inimene teenib kuus ainult 2000 või 3000 või 4000 krooni palka, millest järgmisel aastal on 1400 krooni tulumaksuvaba, siis on tal maksustatavat tulu vaid 600 või 1600 või 2600 krooni. Ja seega ka võit maksumäära alandamisest tühisem… Mittemaksustatava tulu piiri tõstmine 1000lt kroonilt 1400 kroonini on aga kindel samm Rahvaliidu valimiseelse lubaduse täitmisel (lubaduseks oli 2000 krooni maksuvaba tulu kuus).
Maksureformi edasilükkamise tulemusel laekub järgmise aasta riigieelarvesse meedia andmeil umbes 800 miljonit krooni rohkem, millest läheb ligi pool esimese lapse toetuse tõstmiseks. Esiklapse toetuse kahekordistamine nõuab riigieelarvest juurde 350 miljonit krooni ja puudutab enam kui 196 000 peret. Esiklapse toetus on püsinud muutumatuna juba 6 aastat (!!!) ja Rahvaliidu tugeva surveta oleks jäänud ka nüüd tõstmata.
Uuest aastast on esimese lapse toetus Rahvaliidu võitluse tulemusel senise 150 krooni asemel 300 krooni. Lapsega pere võidab igas kuus 150 krooni ka siis, kui vanemad on töötud või madalapalgalised. Reformierakonna tulumaksukärpe mõjul jõuaks 150 lisakrooni kuus lapsega pere eelarvesse üksnes siis, kui töötavate vanemate maksustatav tulu oleks kuus 7500 krooni. Nii heast sissetulekust peavad paljud lastega perekonnad kahjuks vaid unistama.
Maksureformi edasilükkamise tõttu avaneb võimalus suunata 2004. aasta riigieelarvest täiendavad vahendeid näiteks päästeametile, kiirabile, ülikoolidele, haridus- ja kultuuritöötajate palgatõusuks, omavalitsustele tulubaasi täiendamiseks jne.
Rahvaliidu esimees Villu Reiljan on kirjutanud “Maalehes”: “Rahvaliit peab ülioluliseks investeeringuid inimkapitali ja sotsiaalsesse kapitali. Neid investeeringuid me lubasime ja Rahvaliit peab sõna, ning ei lase endaga mängida.”
KV