“Koduvald” palus intervjuu põllu-majandusülikooli vanemteadurilt Katrin Heinsoolt, kes on Kambja alevikku looduslähedase reoveepuhasti rajamise teaduslikuks eestvedajaks.
Vastavatud Kambja reoveepuhastist rääkides kasutatakse tihti sõna “eksperimentaalne”, mis viitab rajatise ainulaadsusele. On see nii?
Eesti tingimustes kindlasti. Koos oma analoogiga Kadrina vallas Vohnjas on need esmakordsed katsed Eestis püüda vaid eelpuhastuse läbinud reovesi kasutada ära puude kastmiseks/ väetamiseks. Ka maailmas saab Kambja olema esimene puhasti, millel kasvab loodetavasti järgmisest aastast unikaalne triploidne haab – mitte segi ajada hübriidhaavaga, mis on Eestis võõrliik.
Kui palju kasutatakse looduslähe-dasi reoveepuhasteid mujal maailmas?
Sellest on kirjutatud lausa pakse raamatuid.
Neid on erinevaid: alates looduslikest lodualadest, mis Ameerikas võivad sadu hektareid hõlmata, kuni pinnasfiltriteni, mille näide on Kodijärvel.
Millest teil kui teadlasel huvi sellise projekti vastu?
Kogemused kiirekasvulise võsa kasvatamisel on Eesti teadlastel juba kümmekond aastat. Muide, üks esimesi istandusi rajati Kambja valda Are Roosvaldi maadele – tänaseks on seda kahjuks laastanud nii kevadhall kui koprad. Pisikesi katselappe reovee või selle jääkmudaga on ka juba mitmeid aastaid. Vajalikku informatsiooni sain juurde rootsi kolleegidelt, sest sealses lõunaosas lõpeb pea iga asula puhasti pajuvõsaga. Ka käesolev projekt algas osaliste ekskursiooniga ühte Lõuna-Rootsi veepuhastisse.
Mis on loodusliku reoveepuhaste suurimad plussid võrreldes teiste või-malustega antud tegevuses?
Kõigepealt on tema kasutuskulud märkimist väärivalt madalamad – elektrit ühele pumbale, mis vee istandusse viib, kulub vähem kui tavapuhastis tiikide õhustamisele. Samuti pole vaja kalleid kemikaale, ega teki ka nii palju utiliseerimist vajavat jääkmuda. Lisaks on Kambja elanikel loota sealkasvanud pajudest endale toasooja.
Kuidas langes antud reoveepuhasti rajamisel liisk just Kambja kasuks?
Kambja vallas on teisigi eksperimentaalseid reoveepuhasteid, mis on tehtud põhiliselt teaduse eesmärgil – Aarike ja Kodijärve. Lisaks oli vald kunagi huvi ilmutanud, kui tuli jutuks rootsi rahadega analoogset asja teha.
Õnnestus projekt Kambjas realisee-rida soovitud kujul või tõi tegelik elu plaanidesse korrektiive?
Enam-vähem sai asi soovide kohane. Ette ei näinud nii suuri maa- alakadusid elektriliinide ja trasside pärast. Samuti ebaõnnestus esimesel katsel leppade ning haabade istutamine.
Kas teil kui teadlasel on mingi hirm hinges, et looduslik reoveepuhasti ei pruugi talle pandud lootusi täita?
Väheke ikka. Natuke kardan, et keegi pahatahtlik võiks olemasolevaid seadmeid rüüstata. Mõnevõrra on mure ka ehitaja poolt asendusvariandina välja pakutud filtri otstarbekusest biokile eemaldamisel. Ja istanduse jaoks oleks vaja, et käesolev talv ei tuleks väga külm ega hiliste öökülmadega – kiiresti kasvavad puud on oma esimestel kasvuaastatel küllalt külmaõrnad.
Toivo Ärtis
Tingimused
© Kõik õigused kaitstud. | All rights reserved.
Väljaandja: Kambja Vallavalitsus