Kõik sünnitajad saagu võrdset toetust
Koalitsioonilepingu üks olulisemaid ideid – vanemahüvitis, nagu ka tulumaksu alandamise kava, on suunatud eelkõige jõukate, hästi toime tulevate perede toetuseks. Need, kes said suuremat palka, saavad ka suuremat vanemapalka. Need, kelle sissetulek oli 17 tuhat, saavad seda edasi, üliõpilased ja need, kes ei teeninud midagi, peavad toime tulema 2200-kroonise miinimumpalgaga. Viimased võivad juba aasta pärast kuuluda mittetoimetulevate perede nimekirja, sest neil tuleb edaspidi läbi ajada 150-kroonise lapsetoetusega. Miks on vanemapalk seotud sünnitaja eelmise palgaga, on arusaamatu? Seda raha ei anta ju eelneva töö, vaid ikkagi sünnitamise eest. Kõik naised ju toovad ühtmoodi lapsi ilmale, hoolitsevad ja kasvatavad neid. Kuhu jääb siis sünnitajate võrdse kohtlemise põhimõte? Kardan, et see seadus suurendaks veelgi meie niigi ülisuurt majanduslikku kihistumist. Kindlasti poleks see seadus, mis lapsi väärtustatakse. Vastasel juhul tuleks hoopis toetada juba sündinud lapsi ja laste kasvatamist. Ent selle eelnõuga toimitakse vastupidi – kõrge vanemapalk saadakse hoopis laste toetuse määra külmutamisega, mis on juba 1995-ndast aastast vaid 150-kroonine. Nii et 150-ne krooniga läbiajav ema peab maksumaksjana kinni maksma kõrgepalgalise vanema palga.
Ema tööle, isa lapsi hoidma
Ja ega ema last kasvatama peagi. Ta võib juba järgmisel päe-val tööle minna. Saab palga ja ka vanemapalga kuni 11 tuhande krooni suuruses. Ta võib võtta lapsehoidja või jätta oma mehe koju mähkmeid vahetama, isagi võib vanemapalga välja võtta. Kuidas siis nii palju soovitatud rinnaga toitmisega jääb, ei kujuta päris hästi ette?
Maailmas tuntakse praegu muret selle üle, kuidas tiivustada emasid nooremas eas sünnitama, sest paljud lükkavad laste saamist aina edasi. Otsitakse väljapääsu, meie toimime aga otse vastupidi. Seadus soovitaks kõigepealt head haridust, palka, karjääri ja alles kui need kõik saavutatud, tasuks sünnitama hakata. Sellisel juhul nihkuks meie keskmine sünnitusiga 30-40 eluaasta suunas. Kuidas küll tohtrid sellesse suhtuvad?
Ja kui arvatakse, et kõrge vanemapalk paneb sünnitama, siis miks on koalitsioon teinud rahalised arvestused vaid 400 sünnituse kohta enam kui sel aastal. Näiteks eelmise aasta 13 tuhande sünniga võrreldes oleks 400 ülimalt kehv näitaja, liiatigi kui selle peale kulutatakse eelarvest 445 miljonit.
IMF soovitas vanemapalka edasi lükata
Mäletatavasti juhtis Rahvusvaheline Valuutafond suvel meie valitsuse tähelepanu sellele, et toetuste tegelik maksumus ületaks tegeliku maksumuse prognoosid tunduvalt. Ju siis tahab valitsusliit eelarve parema klapitamise mõttes toetuste kogusummat väiksemana näidata. Tuletame meelde, et IMF soovitas meile ka nii vanemapalga kui tulumaksu alandamise kava edasilükkamist, kuna see viiks eelarve tasakaalust välja. Samuti arvas valuutafond, et oleme liiga optimistlikud ja hellitame liiga suuri lootusi Euroopa Liidu rahadele. Samas suurusjärgus ja võtmes vanematoetusi saab aga Euroopas lubada endale vaid rikas Saksamaa. Euroopa Nõukogu sotsiaalkindlustuse koodeksi järgi algaks vanematoetus 45-st protsendist varasemast palgast.
Väärtustagem parem laste kasvatamist
Üleeestiline ühendus “Eesti Lapse Eest” saatis hiljuti oma pöördu-misele ministritele Rummole ja Pomerantsile, Riigikogu esimehele proua Ergmale ja Riigikogu sotsiaalkomisjonile, mida juhatab proua Mai Treial, kus oli muuhulgas öeldud: “Eestis elab üle poole peredest vaesuse piiril. Väga paljudele peredele, kel on soov ja valmisolek lapsi saada, ei ole peamiseks majanduslikuks takistuseks sünnitusjärgne ajutine sissetulekulangus, vaid pikemaajalise kindlustunde puudumine ning laste arvust tulenev majanduslike võimaluste ahenemine. Need takistused aitaks kõrvaldada see, kui riik väärtustaks juba sündinud lapsi ja pakuks peredele tuntavat tuge suuremate peretoetuste näol.”
Mõistagi ei saa sündide arvu suurendamine olla eesmärk omaette. Teha seda aga jõukamate eelistamise valemi läbi, on lausa küüniline. Toetama peaks ikka neid, kes abi vajavad, mitte neid, kes endaga hästi toime tulevad. Kui toetus peaks soodustama võimalikult suure hulga naiste, mitte ainult rikaste sünnitamist, tuleks toimida teisiti. Keskerakonna arvates võiks vanemahüvitise ülemmääraks olla kuni ühe kuu keskmine palk, mida tuleks maksta vähemalt poolteist kuni kaks aastat. Ülejäänud raha tuleks aga suunata lastetoetuste tõstmisele.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus (Keskerakond)