Mis on alkoholsõltuvus ja millal on vältimatult vaja pöörduda arsti juurde
Alkoholsõltuvus on krooniline ja sageli progresseeruv, eluaegne haigus, mida iseloomustavad:
-
Tung ja iha alkoholi järele
-
Füüsiline sõltuvus alkoholist (pohmeluse seisundi teke peale joomise katkestamist).
-
Jätkuv vajadus alkoholi järele hoolimata sellega seonduvatest väga tõsistest perekondlikest, sotsiaalsetest ja tööalastest probleemidest.
Pole kindlat päevas joodavat alkoholi kogust, mis võimaldaks inimest nimetada alkohoolikuks. On teada, et alkohoolikutel tekib tolerants alkoholi suhtes (vajadus suurendada purju jäämiseks joodava alkoholi kogust). Alkoholsõltuvuse viimases ehk lõppstaadiumis langeb alkoholi taluvus järsult ja piisab vaid paarist õllest, et kogu päev “vines” olla. Pole ka kindlat reeglit, mis ütleks kui tihti peab jooma, et olla alkohoolik. Alkoholismi võimaldab sedastada aga sõltuvus – fakt, et inimene sõltub alkoholist või loodab selle päästvale toimele oma igapäevases elus. Ka patsiendi keha ja aju sõltuvad sel juhul alkoholi olemasolust neis kulgevate keemiliste reaktsioonide läbiviimisel.
Alkoholi tarvitamise lõpetamisel reageerib organismi ainevahetus sellele ränkade muutustega. Tekib pohmeluse seisund värisemisega kätes või kogu kehas, kiire südametegevus- ja hingamine, palavik, oksendamine ja unetus. Võivad tekkida ka mitmesugused meelepetted (viirastused) ja krambid.
Alkoholism põhjustab palju probleeme inimese elus. Alkoholism suurendab meeleolulanguse (depressiooni) tekkimise ja enesetappude riski. Alkoholismil on samuti suur osa kuritegudes, liiklusõnnetustes ja koduses vägivallas. Alkoholismil on oma roll ka juhuslikus rasestumises ning haigestumisel muudesse narkomaaniatesse ja AIDS**i. Alkoholsõltuvus põhjustab mitmeid kehalisi haiguseid nagu maksa kärbumine, südame rütmihäired, maohaavand ja ajurabandus. Alkoholi tarvitavatel rasedatel naistel on oht saada mitmesuguste erinevate sünnikahjustustega lapsi.
Ülemaailmne statistika näitab, et alkoholisõltuvus tekib 10-l protsendil meestel ja viiel protsendil naistest. Alkoholismi tekkes on olulised nii pärilikud tegurid kui sotsiaalsed faktorid. Selliseid elustiiliga kaasnevaid tegureid nagu alkohoolikutest sõbrad, alkoholi kerge kättesaadavus ja keerulised probleemid isiklikus elus – võivad olla hoopis olulisemad kui pärilikkus.
Kas sul on probleeme alkoholiga?
Probleemidele alkoholiga viitab hommikune pits, et rahustada närve või võidelda pohmelusega, kassiahastus ja süütunne liigse joomise tõttu. Sageli esinevad pikad, mõnest päevast kuni kuuajalised joomaperioodid. Üksinda joomine. Probleemid tööl, mis sageli viivad töökoha kaotuseni ja omakorda rahaliste raskusteni. Enam ei toituta korralikult ega hoolitseta oma välimuse eest. Juuakse sageli mälukaotuseni. Juhitakse joobnuna autot. Alkoholijoobes võidakse vigastada ennast ja teisi. Vägijoogi pudeleid peidetakse kõrvaliste pilkude eest. Tekivad meeleolu- ja isiksushäired. Alkoholi mürgine toime siseorganitele põhjustab hommikust oksendamist, kätevärisemist, näopunetust, tuimust, nõrkust või kipitustunnet kätes või jalgades. Sagedased on vigastused, eriti kukkumisest.
Haiguse kulg
Enamikul alkohoolikutest on alkoholiga seotud probleemid tekkinud kahekümnenda ja neljakümnenda eluaasta vahel. Peale seda jääb alkoholism krooniliseks, tavaliselt eluaegseks haiguseks. Alkohoolikul on joomisest hoidumine väga raske. Ta võib olla pikemat aega kaine, kuid pidurid alkoholi suhtes on kadunud ja võttes esimese pitsi tekib jälle uus joomaperiood. Abiks võivad olla tugev toetus perekonna poolt ja lävimine korralike, alkoholi mitte tarvitavate sõpradega. Kahjuks inimese enda tahtejõud reeglina enam ei aita.
Alkoholsõltuvuse ravi
Ravi võtmeküsimuseks on aidata patsiendil alatiseks lõpetada või normaliseerida alkoholi tarvitamine. Esimeseks sammuks on inimese võõrutamine alkoholist. Olenevalt konkreetsest isikust ja temal esinevatest sümptoomidest valitakse ravi. Vaja võib minna organismi üldseisundit tugevdavaid ravimeid, vahel ka rahusteid ja antidepressante, mis kõrvaldavad alkoholist loobumisega kaasnevat ärevust, hirmu, meeleolulangust ja unehäireid. Edasi saab kasutada kas ravi alkoholist täielikuks loobumiseks või uut nn Sinclair**i meetodit, mis vähendab iha alkoholi järele ja võimaldab kolme kuni neljakuulise ravi järel hakata mõõdukalt jooma ja oma alkoholitarvitamist soovikohaselt kontrollima.
Inimestele, kellel on probleemid alkoholiga oskavad kiiret nõu anda teie perearst ja lähim psühhiaater. Alkoholsõltuvuse ravile spetsialiseerunud raviasutusi on Eestis kaks: Tallinnas Wismari haigla ja Tartus A-kliinik (Tartu Riia 13, telefon 07 427888).
Tartu A-kliiniku psühhiaater
Laur Toomaspoeg
A-kliinik Riia 13, Tartu
-
Alkohol- ja ravimsõltuvuse ravi ja nõustamine, koduvisiidid
-
Muude psüühikahäirete ravi (depressioon, stress, unehäired)
-
Pereliikmete ja lähedaste nõustamine
-
Joomasööstu katkestamine ja võõrutusseisundi ravi
-
Ravi alkoholi liigtarvitamisest vabanemiseks Sinclair**i meetodil
-
Alkoholist täielik loobumine ravimi disulfiram abil
-
Hasartmängurluse ravi
-
Narkootikumide testimine uriinis
Soovi korral täielik anonüümsus
Info ja registreerimine E-R 9-18 telef. 07/427888
Info ja esmaabi tellimine E-R 18-22; L,P 10-22 telef. 055613446
Kodulehekülg: www.akliinik.ee
E-mail: akliinik@hot.ee
