Nii saab juhtuda, kui Pangodis, Kambja vallas on Unipiha kool, aga sellenimeline küla asub Nõo vallas ja Unipiha tee on koguni Ülenurmes.
Juba kolmandat korda mõõtsime Pangodi paikadest pärit rahvaga suhteliselt tundmata-käimata teid. Viieteistkümnekesi näpistasime endale parimast istutus- ja muude kevadtööde ajast seitse tundi, sest „Tõrviku“ seltsi rattaretked on kui omalaadsed palverännakud, mis kulgevad ümberkaudsetel radadel, ja mille käigus avaldame tunnustust ja austust paikkonna elule ja olule, nii olnule kui olevale.
Alustades siinsest algkoolist, kujunes seekordse teekonna kaugeimaks punktiks Nõo maadel asuv Unipiha küla.
Mida teada saime? Et viimasel ajal jõudsalt edenenud Sulu küla tee äärselt põllult on vaade Pangodile ilus ka 28. mail ja et Sulul on elanikke, kes viljapuude sordiaretuses globaalselt kuulsad, ja kasvatavad teraapiakoeri või panevad moodulmaju kokku.
Oomiste külas rakendab ettevõtlik meel oma sauna ja tootmishoonet nii, et kümne aastaga valmib ka häärber.
Avaral maastikul vahetult enne Luket paistab kauguses Tantsumemm Helju Mikkeli Haldja talu. Luke mõisapargis kõnnib – elus ja päris — daame koerakesega ja sealse allee lõpus valendav dekoratiivne naisefiguur (Veenus) leiti pargi tiikide taastamisel kaevetööde käigus pargi valvuri poolt 2005.a.
Grott pole kaitserajatis, vaid looduslik või tehislik koobas, mida ka aiakujunduses kasutatud, sh Unipiha mõisapargis. Unipiha küla Ala-Kiisa taluga on isa kaudu seotud Friedrich Kuhlbars (loonud laulusõnu- ja viise nagu „Kui Kungla rahvas“, „Teele, teele, kurekesed“, „Koit“, jne) ja kohalik maasikaistandus on mõõtmetelt nii tohutu, et silmaga ei haara. Järsust kallakust üles saamine – Unipiha linnamäel — pole sportlikule matkajale mingi küsimus.
Lisaks selgus, et ka Pangodi mäed ehk Tamsa mäeseljakud ei ole Pangodis, vaid paistavad Nõo valla Mügra- ja Kindralimäe juurest kätte.
Kindralimäe nimetus ise pärineb aastast 1944, kui toimus Tamsa lahing (Eesti ja Baltikumi üks suuremaid tankilahinguid). Siinsamas lähedal on Karl Soonpääle (Eesti Vabariigi riigikontrolör 1929-1940) kuulunud Suntsi talu, mille maadel ta 1944. aasta segastel aegadel surma sai.
Mis jäi meelde? Mõned hetked, mida ei saa ette planeerida, nagu eriline kergelt vihmamärg hommikuvärskus kooli juurest teele asumisel. Moment, kui meeldiva üllatusena liitusid meiega veel kaks kogukondlast Käpa teelt. Käeplaksud, mida mööda vihisevad Tartu maratoni sõitjad said meie matkalistelt, kes alles hiljuti meetri pikkused olnud ja kes, nagu selgus, mõistavad oma aega igati meelepäraselt täita.
Vabapidamisel kana, kes oli nii julge, et kõndis inimeste sõõri keskele ja näis aru pidavat, kelle ees peatuda — Lahkaja talu õuel, kus on Luke farmimeierei, Eesti ainukese hallitusjuustude tootja.
Unipiha pargi groti otsas kasvav kase nn lõhislehine vorm. Nii kaugele kui silm ulatub nägema laiuvad lõunaeestilikult lainjad põllud, kus kohati õitseb või loob pead talivili , ja teisal kevadel külvatud suvivili alles tärkab.
Juuresolevad fotod 1-7 annavad tunnistust, et ilm oli rändajate poolt. Lõpetuseks — kui mõistatusliku kohanime Unipiha saksakeelsele vastele Unnipicht selgitust otsida, siis kohtab muuhulgas eesti murdekeelseid sõnu nagu pihaaid (varbaed, kiviaed), pihtjalg (ukse- või aknapiit), pihu (agan, puru, raasuke), ja peerupiht ehk pilak ehk tulekäpp (põlevat peergu hoidev metallist klamber puidust tugijala otsas).
