7. detsembril, vahetult enne teist adventi, muutus Tõrvandis Ringtee 1 hoone esine ja sisene mõnusalt jõuluseks. Üleöö oli maja ette tekkinud väikene kuusemets, lipumast ja üks suurem kuusk olid saanud külge jõulutulukesed ning põhupakid ja puupakud sätitud kohale hubasust looma.
Sündmuse avapaugu andis Ülenurme muusikakooli puhkpilliorkester ning avasõnad lausus Kambja valla jurist Kaupo Piirsalu, üks ürituse korraldajatest. Jõuluootusürituse raames toimus jõululaat, kus müüjaid oli nii lähedalt kui kaugemalt – oma vallast, Tartu linnast, Põlvamaalt, Otepäält ja Viljandimaalt. Laadal pakuti väga mitmekesist kaupa: suitsuselt mahlaseid lihatooteid, erinevaid kalatooteid, imeilusat käsitööd (ehteid, kindaid, sokke, postkaarte, prosse jne), teesegusid, kuivatatud puuvilju, rätikuid, looduskosmeetikat, küpsetisi, jõulukuuski, jõulupärgasid jne. Kohal oli muhe jõulumees, kes üritust modereeris ning jõulumehe abilised korraldasid töötubasid lastele ja lapsemeelsetele.
Lisaks laadamelule said külastajad nautida erinevaid etteasteid Kambja valla lasteaedade lastelt ning juua sooja teed ja kohvi ning nautida Uhti avatud ateljee jõulukohviku erinevaid hõrgutisi endises Kuldkirve baaris.
Suur tänu kõikidele külastajatele, esinejatele, laadalistele! Soovime teile imeilusat pühadeaega!
Kummardus vanale koolimajale
Ettevõetul oli lisaks laadamelule veel teinegi tagamõte – kummardus vanale koolimajale. Palju oli kohale tulnud endisi õpilasi, kes veetsid majas viimaseid nostalgiahetki suures rohkete soppidega hoones ringi seigeldes. Juba järgmisel aastal alustatakse ehitustöödega ning vana koolimaja hakkab elama oma uut elu mõnevõrra teisenenud kujul – lasteaiana.
KERSTI LUIK,
vallavalitsuse hankespetsialist
Meenutusi Tõrvandi algkoolist
Ülenurme vald oli üks esimesi, mis sai Eesti iseseisvuse taastamisjärgus omavalitsuse staatuse, Tartumaal olime kõige esimene vald. Meie vald sai alguse külanõukogust, millel ei olnud kohaliku elu suunamisel mingit otsustamisõigust. Ka ei olnud raha piltlikult öeldes isegi pastapliiatsi ostmiseks.
Meil tuli hakata kohalikule rahvale tõestama omavalitsuse elujõudu. Parimaks teeks oli sõlmküsimuste lahendamine. Seaduseandja oli pannud omavalitsusele üheks ülesandeks hariduselu korraldamise. Sellest tuligi alustada, sest õpilaskohtadest oli terav puudus. Olin vallavanemana tihti öelnud, et vald saab alguse lasteaiast ja koolist. Ülenurme vald moodustati ajal, kui käis suurettevõtete erastamine ja ärastamine. Kuna omavalitsusel raha ei olnud, tuli otsida teisi teid. Silma jäi endine EPT peahoone Tõrvandis Ringtee 1, mida ähvardas tondilossi saatus. Hoonesse otsustati rajada kool. Kuna vallal raha ei olnud, tuli Tõrvandisse kooli rajamine kõne alla üksnes abirahadega. Pärast mitmete rahataotluste nurjumist sai päästjaks Tartu maavalitsus eesotsas Jaan Õunapuuga. Ta suhtus valla taotlusesse suure poolehoiuga, sest oli omal ajal Luunja vallavanemana töötades käinud Ülenurmes valla ülesehitamist õppimas.
Kui oli hoone ja oli olemas ka raha selle rekonstrueerimiseks, siis tuli leida ehitaja. Valituks osutunud ehitusfirma Eviko tegi head tööd, selles said hiljem veenduda ja tulemuse üle rõõmu tunda nii koolipere kui ka lastevanemad.
1994. aastal kohandati EPT peahoone Tõrvandis koolihooneks ja esimesest viiest klassist sündis Tõrvandi algkool, mis töötas eraldiseisvana üheksa aastat.
ANTI KALVET,
vallavolikogu liige, endine Ülenurme vallavanem