13. kuupäev tunduski selleks ettevõtmiseks täpselt sobiv – Tõrvandis ja Ülenurmes olid õhtu eel avatud mõlema äsja renoveeritud katlamaja uksed ja asjatundjad olid valmis huvilistele kogu soojatootmisprotsessi tutvustama ning küsimustele vastama. Ringkäik kummaski soojamajas oli põnev ja õpetlik. Vägevaid koormaid hakkpuitu olin näinud küll kuskile sinna kolusse kallatavat ja korstnast keerduvat valget suitsugi märganud – aga mis seal hoones sees toimub?
Kogu protsessi said huvilised täpselt üle vaadatud nii Tõrvandis kui Ülenurmes. Puidupudi, mille ajam-tigu tulekoldesse keerutab, põleb suures katlas 800-kraadises kuumuses imepeeneks tuhaks, mille järgmine tigu pärast jahtumist omakorda õues seisvasse konteinerisse veeretab. Et koos puiduga satub kateldesse ka pisut liiva, kaasneb tuha väljatoimetamisega mõnevõrra häiriv kriiksumine. Esialgu tuleb ümbruskonna elanikel sellega leppida, aga lahendust probleemile otsitakse.
Puit, mis kateldesse tuleroaks läheb, on üsna niiske – tulikuiva kütte kasutegur oleks lihtsalt väga niru… Ja metsaomanike ning -kaitsjate rõõmuks on igasugune lehtpuuvõsa ja -oksad küttepuiduks väga teretulnud ning hindki on päris hea. Nõnda et võsastunud kraavipervedele ja teeservadele saagi-kirvest viibutada on täitsa tulutoov ettevõtmine! Okaspuud tuleroaks ei sobi, sest vaigune puit teeb katlale kurja.
Kogu soojatootmisprotsess on keskkonnasõbralik – korstnast tuleb sisuliselt vaid veeauru, sest kogu suits ja tahm püütakse enne korstnatorusse jõudmist kinni.
Kummaski katlamajas on kaks katlamürakat, lisaks varuks gaasikatel eriti krõbekülmade talveilmade tarvis. Kogu soojatootmine on täisautomaatne, kohalolijad said arvutis näha tervet SW Energia ehitatud ja hallatavate katlamajade võrku. Kõik 260 SW Energia vabariigis rajatud katlamaja on pideva tähelepaneliku pilgu all ning kui kuskil mõni tõrge tekib, ruttavad asjatundjad sellega tegelema. Katlaruumis on igal sammul ventiile, manomeetreid, torusid, juhtmeid ja muid tarku ning tarvilisi riistapuid, mis kogu protsessi kontrolli all hoiavad. Elektrikatkestuste puhuks on katlamajades generaator, mis süsteemi ikkagi kindlalt ja turvaliselt töös hoiab. Keskküttega majade elanikel, paraku, tuleb voolukatkestuse puhul siiski külma toaga leppida… Siinkohal tõusis teemaks jällegi korrusmajade soojasõlmede väljaehitus, aga sellest käredaid sõnavõtte põhjustanud teemast teeme kindlasti juttu edaspidi. SW Energia juhid on majaühistutele valmis nõu ja jõuga abiks olema, et korterite soojamajandus ikka kõigile meelpäraselt ja soodsalt toimiks.
Praegu on kaugkütte tarbijad küttehinnas juba võitnud – 10 eurot ühe MWh eest vähem maksta pole ju paha! Siiani üsna nukra väljanägemisega hooned on saanud kenaks, vanad tahmased korstnad ja tarbetuks muutunud rajatisedki saavad peagi üldpildilt eemaldatud.
Valla soojamajanduse järgmised ettevõtmised on renoveerida katlamajad ka Uhtis ja Kambjas, ootuspäraseks teemaks on soojatrasside renoveerimine. Raha selleks kõigeks on kulunud tublisti ja eks kulub veelgi.
Katlamajade avamisel näidati kohaletulnuile ka slaidiprogrammi sellest, mis oli enne. Sealsamas sai iga soovija võrdluseks vaadata, mis vana asemele ehitatud. Tore on talvele vastu minna teades, et toasoe jõuab turvaliselt ja kindlalt juba väga paljudesse kodudesse.
MAIRE HENNO
Samal teemal:
