Kambja Vallavolikogu XXIII istung toimus 17. septembril, kohal oli 19 volikogu liiget, istungilt puudusid Virgo Kurist ja Marek Palusoo.
Päevakorras oli kuus küsimust.
- Ülenurme lasteaia Nurmepesa põhimääruse kinnitamise kohta tegi ettekande vallasekretär Marina Lehismets. Seni nimeta olnud lasteaed valis oma nimeks Nurmepesa. Kohal oli lasteaia uus direktor Merle Kõrgesaar, kes tutvustas ennast volikogu liikmetele.Põhimääruse kinnitamise poolt oli 19 volikogu liiget.
- Kambja valla 2019. a I lisaeelarve kohta tegi ettekande finantsjuht Sirje Suur. Lisaeelarvega täpsustati aasta sees riigi õigusaktidega eraldatud ja teisi sihtotstarbelisi eraldisi ning nende kasutamist. Lisaeelarve kinnitamise poolt oli 18 ja vastu üks volikogu liige.
- Eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemise määruse eelnõud tutvustas haridusnõunik Maia Uibo. Uuest eelarveaastast jätkatakse eraüldhariduskoolide toetamist pearahapõhiselt. Volikogu kinnitas määruse ühehäälselt.
- Noorte huvitegevuse ja huvihariduse toetamise korda tutvustas haridusnõunik Maia Uibo. Selle määrusega reguleeritakse nende huvikoolide ja huviringide toetamine, kus käivad Kambja valla lapsed. Volikogu kinnitas määruse ühehäälselt.
- Anti Kalveti arupärimisele Küüni detailplaneeringu kohta vastas maa- ja ehitusosakonna juhataja Tiit Lukas. Tegemist on väga vana detailplaneeringuga, planeeringuala kruntide vee- ja kanalisatsioonivõrguga liitmiseks tuleb krundiomanikel pöörduda piirkonna vee-ettevõtja AS Tartu Veevärk poole.Lahenduse leidmiseks on vallavalitsuse poole pöördunud vaid üks krundiomanik.
- Kambja valla vapi ja lipu kavandite arutelu juhatas Heiki Sarapuu. Haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Peep Puis pakkus välja kolm võimalikku edasimineku teed: valida endise Ülenurme valla vapp; alustada protsessi uuesti algusest sümbolite valimisega; minna edasi komisjoni poolt valitud vapikavandiga. Arutelu tulemusel otsustas volikogu minna edasi komisjoni esitatud vapikavandiga ja töötada välja ka sellega seonduv lipukavand.
- Informatsiooni valla arengukava koostamise seisust andis arendusjuht Kristi Kull. Ideekorje ja arutelude tulemusel on valminud arengustrateegia eesmärkide ja tegevuste töövariant. Edasi toimub selle keeleliselt ühtseks korrigeerimine ja siis töörühmades ülevaatamine. Seejärel pannakse arengukava eelnõu avalikule väljapanekule, kus on huvitatud isikutel võimalik veel oma ettepanekuid esitada.
Istungil arutatut vahendas volikogu sekretär
REET KIURU