26. mail kohtusid Uhti avatud ateljees juba teist korda endised Tartu rajooni majandite juhid, kes olid ametis 1990ndate aastate alguseni. Põhjusi kokku saada oli mitu, peamine siiski elatanud meeste soov kohtuda kunagiste kauaaegsete heade kolleegidega.
Meestele tuli naeratus näkku, kui meenutati omaaegset elu majandites. On ju teada, et tolle aja elu maal oli just nende juhtida – alustades põllumajandustootmisest, lasteaedade, koolide, kaupluste jne ehitamisest, remontimisest. Vajadusel korraldati elu sünnist-surmani. Hea meel oli selle üle, et kõikidel inimestel, kes elasid maal, oli olemas töö- ja elukoht, samuti käisid kõik lapsed koolis. Kitsastes tingimustes saadi hästi hakkama, rõõm oli tööst ja elust, stressi leidus märksa vähem kui praegusel ajal.
Nõukogude äraspidises režiimis tuli ellu jääda kõigil. Eestimaal toodeti liha, piima, teravilja, kartulit ja köögivilja tunduvalt rohkem, kui meie siin vajanuksime. Suur osa, ca 40% toodangust saadeti Eestist vagunitega Nõukogude Liitu.
Nutikamad ja riskeerivamad said maal elamist edukamalt korraldada. Majandid töötasid viisil, kus kunagi ei olnud teada, palju eraldatakse eelseisvateks aastateks rahalisi vahendeid elementaarseks töötegemiseks ja äraelamiseks. Oli olukordi, kus kvartali lõpuks pidi mõni majand lihaplaani täitmiseks viima lihakombinaati 40-50-kilose eluskaaluga sigu ja 150-200 kg kaaluvaid noorpulle. Kõik see oli nö range ja edukas plaanimajandus.
Suurematel ja paremal järjel olevatel majanditel oli võimalus ehitada „pakilistele, tootmisega seotud ressursiprobleemidele kiirema lahenduse leidmiseks“ saunakomplekse, kus nii mõnelgi korral õnnestus kiirendada rahaliste vahendite liikumist õigesse rajooni või just antud majandisse. Vihad pidid olema kogu aeg valmis tehtud ja värsked. Saunahoones olid ka kõrge ametikandja hinge turgutamiseks üheinimesetoad. Saun töötas enamus kordi kasumlikult.
Oli juhtumeid, kus rajooni saabuvate keskkomitee, ministrite nõukogu ametnike või erinevate ministrite meeleolu tõstmiseks organiseeriti Tartu ja Jõgeva rajooni piirile Laeva-kanti rahvariietes rahvatantsijad ja laulukoorid väikese kontserdiga.
Juhtus nii mõndagi, mida täna meenutada ja mida noorematel inimestel on peaaegu võimatu mõista ja uskuda.
Kohalolnutest oli üks tähelepanuväärsemaid karismaatiline, väga reipa väljanägemise ja olemisega 95-aastane endine Sootaga sovhoosi direktor August Kree. Temast sai sovhoosi direktor enne 1962. aasta kevadet ja seda ametit pidas ta 24 aastat järjest. Sootagal olid rajooni ilusaimad kultuurkarjamaad, kus toimusid agronoomide ja EPA üliõpilaste õppepäevad. Sootaga majandile liideti aastatega juurde Kungla kolhoos, Vasula sovhoos, Raadi õppemajand. August Kree oli edukas juht, kes kaitses 1972. aastal põllumajandusteaduste kandidaadi kraadi rohumaaviljeluse erialal.
Erilise huviga kuulati endise 1979. aastast Laeva sovhoosi, 1993. aastast Tartu näidissovhoosi direktoriks ning praeguseks samal territooriumil paikneva Tartu Agro juhi Avo Mölderi mõtteid, kuidas tänane söödabaas ja aretus on võimaldanud kaasaegses farmis toota 1300 lehma keskmiseks piimatoodanguks 12 300 liitrit aastas. A. Mölder kaitses 1971. aastal edukalt põllumajandusteaduste kandidaadi teadusliku kraadi.
Muljeterikkad olid ka A. Mölderi meenutused tööst ENSV Ülemnõukogu saadikuna aastatel 1985-1990; Eesti Vabariigi põllumajandusministrina aastal 1992 ning riigikogu liikmena aastatel 1995-1999.
Kokkutulnutest paljude arvamus oli, et Tartu rajooni endistest majandusjuhtidest oli parima ärisoonega 1975. aastast 14 aastat ametis olnud endise Kingissepa kolhoosi esimees Jaan Laanema. Tema pidas eriti tähtsaks edu saavutamisel suhteid, meeskonna komplekteerimist, struktuuri muutust ja rõhu asetust abitootmisele (estosteriili, mastisteriili, söötade pärmistamist, plastmasstorude pakendi tootmist jne).
Endisi majandijuhte austas oma kohalolekuga, endiste aegade meenutuste ja tervitusega kunagine Tartu rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimees Robert Närska. Tervitusi tõi koosviibijatele ka vallavanem Aivar Aleksejev.
Meeleolu lõid lõõtspillidel rahvusvaheliste konkursside laureaadid Toomas Ojasaar ja Mart Avarmaa (endise Alatskivi sovhoosi direktor, kauaaegne Tartu rajooni ATK esimees).
ARNO JUSTUS,
kokkutuleku korraldaja,
endine Vambola kolhoosi esimees
