Käes on periood, mil toimuvad vestlused õpilastega, kes on märku andnud, et soovivad võimalusel alustada gümnaasiumiõpinguid just Ülenurmes. ÜG praegused 9. klasside õpilased, kes on nelja-viielised, ei pea selleks midagi muud tegema, kui osalema vestlusel ja täitma avalduse. Ülejäänud positiivsetele hinnetele õppivad õpilased nii Ülenurmest kui ka teistest koolidest peavad sooritama ka paberkandjal vastuvõtukatsed kolmes õppeaines: eesti keeles, matemaatikas ja võõrkeeles. Nii on seda tehtud alates 1999. aastast.
Hariduselus on viimaste aastate jooksul toimunud märgatavad arengud ja muutused, eriti silmatorkavad on need seoses digimaailmaga. Õpilaste digipädevust pannakse tihti proovile testide ja tasemetöödega. Osaliselt sellest lähtuvalt otsustas ka Ülenurme gümnaasium, vähemalt meile endile teadaolevalt esimesena Lõuna-Eestis, selleaastased vastuvõtukatsed gümnaasiumisse teha elektroonilised. Seda said esmakordselt proovida 30 oma kooli õpilast ja ligi 120 õpilast teistest koolidest.
Kuna tegu oli ka kooli jaoks uudse lähenemisega, siis palusime õpilastelt tagasisidet, mida enamik andis. Küsitlusest selgus, et Ülenurme gümnaasiumi õpilased, keda viimastel aastatel on aina rohkem kokku viidud õppetöö tegemisel digimaailma võimalustega, jagunesid täpset kaheks: kes pooldab vastuvõtukatseid paberkandjal, kes elektrooniliselt. Elektrooniliste testide osas meeldib õpilastele see, et käsi ei väsi kirjutades ära, saab kergemini vastuseid parandada ning töö saab kiiremini tehtud. Lisaks rõhutati seda, et paberit ei pea nii palju raiskama. Paberkandjal testide eelistamise põhjendusi oli küll vähem, ent neis jäi domineerima siiski see, et töösse keskendumine ja paberil olevast tekstist arusaamine on ehk lihtsam ning saab loomingulisemalt läheneda.
Teistest koolidest tulnud õpilaste arvamus jagunes suhteliselt samamoodi: 49,6 % elektrooniste testide poolt, 50,4 % paberkandjal testide poolt. Elektrooniliste testide osas peeti ülesannete lahendamist lihtsamaks, sest sel puhul näiteks matemaatiliste tehete lahendamise käiku ei jälgita. Nii mõnelgi võivad vastuste arvutamisel hoopis teistsugused mõttekäigud olla ja see võimalus oli tervitatav. Samuti toodi ära selle lihtsus ja kiirus ning see, et „käekirja“ loetavuse osas ollakse võrdsed. Taas oli meeldiv lugeda, et hinnatakse vähest paberikasutamist keskkonna säästlikkuse mõttes. Paberkandjal testide eelistajad tõid välja peamiselt harjumuse paberil midagi teha ning rõhutasid eriti, et matemaatiliste testide tegemine on sellisel viisil mugavam.
Tegu oli esmakordse katsetusega, kuid õpetajad ja kooli juhtkond jäid sellega rahule ning õppealajuhataja sõnul 10. klassi vastuvõtukatseid paberkandjal enam tegema ei hakata.
MERLIN PONNA,
ÜG projekti-ja arendusjuht
