Tänavu aprillis toimub mitmeid ettevõtmisi, millega soovitakse tänutundes meenutada Eesti riiklusele vormilise aluse loonud Asutava Kogu liikmeid, kelle sekka kuulusid ka kaks Kambja vallast pärit meest – Karl Ipsberg ja Jaan Uri.
Riigikogu kantselei ja Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond on kutsunud üles süütama selle aasta 5. aprillil austusküünlad kõikide Asutavasse Kogusse valitud rahvasaadikute – kokku 120 – sünnikohas. Sada aasta tagasi aprilli algul valitud Asutava Kogu liikmed olid pärit 49 praegusest omavalitsusest.
Kambja vallaga seotud inimestest said Asutava Kogu liikmeteks Karl Ipsberg ja Jaan Uri, kes juhtusid olema nii eakaaslased kui ühekandimehed lähestikku asuvatest taludest. Kaht kanget kambjalast, kes olid valitud Eesti riigi esimeste rahvasaadikute sekka, meenutab nende praegune kodukandirahvas reedel, 5. aprillil k.a. Kell 12 algab pidulik tseremoonia Karl Ipsbergi kodutalu põllunurgale paigutatud kivitähise juures (asub Kaatsi-Sirvaku tee ääres Jaska talu maadel). Sealt minnakse üheskoos edasi paari kilomeetri kaugusel asuvasse Simka tallu – Jaan Uri kodutallu, kus nii võimsad põlispuud kui järgmiste põlvkondade poolt hoole ja pühendumusega korras hoitud vanad hooned on omal moel mälestustähiseks kunagisele nimekale ja mitmekülgse hariduse omandanud peremehele.
Austusküünalde süütamise tseremoonia sõnavõttudes meenutatakse Asutava Kogu ja selle liikmete kordumatu tähtsusega rolli Eesti ajaloos. Isamaalauludega ilmestab mälestushetki Kambja Ignatsi Jaagu kooli lastekoor Marika Lehiste juhendamisel.
Meie vallas korraldavad Asutava Kogu liikmetele austusküünalde süütamist abivallavanem Ivar Tedrema, kultuurijuht Andri Viinalass ja kultuuritöötaja Saidi Tammeorg.
Kui eesti rahvas ennast sirgu ajas
Asutava Kogu valimised toimusid 5.-7. aprillil 1919 kõikjal Eestis üldise ja ühetaolise hääleõiguse alusel ning salajasel valimisel proportsionaalsuse põhimõttel. Valimisõigus oli mõlemast soost vähemalt 20-aastastel kodanikel. Asutav Kogu oli esimene Eesti rahva poolt valitud rahvaesindus. Tema põhiülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine – ja sellega tuldi edukalt ka toime.
„Seletatagu ja kritiseeritagu nüüd tagantjärele Asutava Kogu tegevust kui palju tahes, üht asjaolu peab tunnistama: siin tegi eesti rahvas esimese suure katse ennast sirgu ajades oma asjade korraldamist enese kätte võtta, neid oma enese jõuga ajada ja vabastades ennast vanast feodaalkorra rämpsust.” Sellise arvamuse talletas Karl Ipsberg oma mälestustes 1930. aastatel.
Hinnatud ehitusinsener, ärimees ja Eesti Vabariigi algusaegade poliitik Karl Ipsberg on oma mälestusteraamatus „Ühe sirge mehe elukäik” esitanud ka sellise hinnangu: „Minu arvates olid Asutava Kogu tähtsamad tööd: 1) põhiseaduse koostamine, mille puudustele küll juba tol ajal K. Päts tähelepanu juhtis – nimetas seda lühinägelike naiste tööks – ja selle parandamist ette nägi; 2) maareform, kahju ainult, et tookord kohe tasu suurust võõrandamisele tuleva maa eest kindlaks ei määratud, mistõttu palju pärastisi sekeldusi ära oleks jäänud; 3) rahu tegemine Venemaaga (Tartu rahuleping 2. II 1920. a.); 4) riigipiiri kindlaksmääramine Eesti ja Lätimaa vahel.”
Mälestusteraamatus viitab Karl Ipsberg mitmel korral, et tema osavõtt Asutavast Kogust oli ajapuudusel kaunis väike, sest ta töötas Eesti raudtee ülemana, tegutses eksperdina Tartu rahuläbirääkimistel, osales ühel Balti riikide konverentsil Lätis, kirjutas artikleid ajalehtedele jne. Takistustest hoolimata jätkas ta Eesti riigi esimese esinduskogu liikmena selle tegevuse lõpuni 1920. aasta 20. detsembril.
Teine Kambjast pärit rahvasaadik Jaan Uri loobus Asutava Kogu liikme staatusest väga kiiresti – ta astus tagasi juba 21. mail 1919. Tema lapselaps Siiri Uri on küll põhjalikult uurinud oma perekonna lugu, kuid talle on jäänud teadmata, miks vanaisa sellise järsu otsuse langetas. Siiri Uri arvab, et tema vanaisa, kes oli alati olnud oma talu edasiarendamisel väga virk ja edasipüüdlik peremees, mõistis kiiresti, et põllumehena on tal keeruline ja tülikas jõuda sageli Tallinnasse Asutava Kogu asju ajama. Teisalt oli vanaisa Jaan kolm aastat olnud Esimese maailmasõja lahinguväljadel ja sealt alles hiljuti tagasi tulnud, mistõttu on loomulik, et kodutalu vajas rohkem peremehe pilku ja kohalolekut.
Sümboolsest vabadusleegist süüdatakse jürituled
Saja aasta eest aprillis valiti Asutava Kogu kokkukutsumise ajaks teadlikult just jüripäev. 23. aprillil 1919 kogunesid meie esimesed rahvasaadikud Tallinnasse Estonia teatri hoonesse. Rahvasaadik Karl Ipsbergile oli see väga tuttav maja, sest aastail 1911-1913 juhatas ta ehitusinsenerina selle valmimist.
Taasiseseisvunud Eestis tähistatakse 23. aprillil avalikult ja pidulikult Riigikogu sünnipäeva ning antakse sellega kinnitus ajaloolisele faktile, et Asutava Kogu tegevuse algus oli äärmiselt oluline samm meie omariikluse ehitamisel.
Asutava Kogu kokkukutsumise sajandat aastapäeva on kavas tähistada jüritule lähetamisega ööl vastu 23. aprilli. Paide vallimäel süüdatud vabadusleek jõuab sel aastal muistse märgutule kombel kõigisse toonastesse maakonnalinnadesse ja mujalegi Eestis, kaasa arvatud Toompeale. Sellega seoses kutsuvad SA Ajakeskus Wittenstein, SA Pärnu Muuseum, SA Eesti Maaelu Muuseumid, Viljandi Muuseum, Kaitseliit, Jüriöö park, EV100 toimkond ja tuletrassi läbivad omavalitsused ning külad jüriööl, 22. aprillil tegema külades ja linnamägedel jürituld.
Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise eel otsustas korraldustoimkond, et piduliku tähelepanuga tuuakse esile kõik olulisemad riigi loomise ajaloolised verstapostid. Väärikate sündmuste jada algas 2017. aasta 16. aprillil, kui möödus sada aastat Eestimaa kubermangu ühendamisest Liivimaa põhjaosaga ehk Eesti riigi kontuuri tekkest. Eesti riigi esimese sajandi tähistusaeg lõpetatakse 2. veebruaril 2020, kui möödub sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest.
TOIVO ÄRTIS