Kas loomadel on ka digiajastu? Milleks seale mänguasi? Kas vabapidamise kana muneb kuldmune? Inimestel inimõigused, loomadel loomaõigused? Kuidas lehmad stressi maandavad? Kas loomade õige söötmine on peenhäälestus? Mis on loomade tulevikusööt?
Alates 24. aprillist saab siintoodud ja väga paljudele teistele küsimustele vastuseid, kui Põllumajandusmuuseumis avatakse MUHK ehk Maaelu Uudishimukeskus, mis pakub avastamis-, uudistamis- ja tegutsemisrõõmu nii suurtele kui väikestele
Kuhu tuleb MUHK?
Ülenurme mõisnik Peeter Muna soovis omal ajal rajada midagi enamat kui tavalise karjalauda ja ammutas inspiratsiooni välisreisidelt. 1913. valmis siin laut 200 lehmale. Tolles ajas oli tegu väga innovaatilise laudaga, mida käidi uudistamas nii Eestist kui mujalt Euroopast. Seetõttu on hea avada uudishimukeskus just siin, kunagises imelaudas kahel korrusel.
Uus püsinäitus „Laudasümfoonia“ – kas inimese ja laudalooma vahel võib valitseda harmoonia?
Kujutlege üht täiuslikult kokkukõlavat orkestrit – iga pill oma rollis, rütm ja meloodia täiuslikus tasakaalus. Just selline peaks olema ka elu laudas, kus lehmad, sead, lambad ja munakanad moodustavad oma unikaalse „orkestri“, mille dirigendiks on inimene.
Põllumajandusmuuseumi uus näitus „Laudasümfoonia“ avabki farmiloomade heaolu olulisuse läbi muusika metafoori. Millised tingimused peab inimene looma, et loomad oleksid terved ja rahulikud – nad „mängivad“ kokku nagu oskuslikult juhitud orkester?
Mis juhtub, kui mõni „pill“ häälest ära läheb? Kas stressis lammas „määgib“ teisiti? Kuidas tunneb end kana, kellel pole vabadust tiibu sirutada?
Alates aprilli lõpust saab tulla avastama, kas on võimalik luua õnneliku farmi „partituuri“ ja millist rolli inimene ning loom selles mängivad. „Laudasümfoonia“ kutsub kuulama, vaatama, proovima ja kaasa mõtlema.
Uus näitus „Sõnnik ja piim. Lühidalt veise „eluülesandest“ läbi aja“
Kaks esmapilgul vastandlikku, kuid omavahel lahutamatult seotud nähtust – sõnnik ja piim – on kujundanud Eesti põllumajanduse lugu. Piim on olnud väärtuslik toiduaine ja elatusallikas, kuid ilma sõnnikuta, viljaka põllurammuta, poleks ka rohkelt lüpsvaid lehmi ega lopsakaid heinamaid.
Näituse „Sõnnik ja piim. Lühidalt veise „eluülesandest“ läbi aja“ kaudu saab Maaelu Uudishimukeskuses heita pilgu ajalukku: miks sõnnikut peeti põlluharimise „kullaks“ ning miks piimakannude kolin hommikuti Eesti külateedel kostis.
Saate teada, kuidas Eesti taludest sai piimariik, mis varustas Peterburi ja Euroopat. Miks peeti jaanikuud „sitatalgute pühaks“ ja kuidas see töö, mis aitas põllul vilja kasvatada, tõi külarahva kokku lõbusatele talgutele? Kuidas piim ja sõnnik on sajandeid kujundanud meie maaelu – just neist kahest algab põllumehe rikkus ja meie kõigi toidulaud.
Elusloomad Maaelu Uudishimukeskuses – kes siin elavad?
Kas oled kunagi kitsede kepslemist imetlenud, poniga sõbraks saanud või uurinud, kuidas haned valvsalt oma territooriumi kaitsevad? Maaelu Uudishimukeskuse esimesel korrusel ootavad päris ehtsad farmiloomad – kitsed, ponid, küülikud, lambad, kanad, kuked, haned, vutid, pardid, kalkunid, kes on osa meie igapäevaelust ja maaelu mitmekesisusest.
„Veterinaari tuba“ – kuidas on loomade ravi ajas muutunud?
Põllumajandusmuuseumi „Veterinaari tuba“ viib rännakule loomaarstiteaduse arenguloosse – alates esimestest looduslike ravimite kasutajatest kuni teadusliku veterinaaria sünnini.
Milline oli sajanditagune “pesumasin” või triikraud või muud “kodumasinad”?
Muuseumi avatud hoidla toob külastajani hulgaliselt haruldasi maaharimise tööriistu, mis jutustavad lugusid põldude kündmisest, vilja kasvatamisest ja talu- ning kodutööde rasketest, ent nutikatest lahendustest.
Tule uudistama ja avastama, milliseid varandusi Põllumajandusmuuseum peidab!
Evelin Anja
SA Eesti Maaelumuuseumid turundus- ja kommunikatsioonijuht
