8.–9. veebruaril toimus Tartus juba 37. korda kahepäevane Eesti informaatikaolümpiaadi lõppvoor, kus osales 40 noort üle Eesti. Gümnaasiumiastme ja põhikooli õpilased panid nädalavahetusel Tartu Ülikooli Delta keskuses oma oskused proovile keerukates ülesannetes, mis nõudsid nii algoritmilist mõtlemist kui ka programmeerimisoskust.
Lõppvooru parimaks osutus silmapaistva tulemusega Kristjan Lepp (Ülenurme Gümnaasium, 9. klass), kes võitis nii gümnaasiumi kui ka põhikooli arvestuses, lahendades kuuest ülesandest viis täielikult ning teenides maksimumpunktid esimesest kolmest ülesandest. Kristjan oli ka ainus osaleja, kes suutis lahendada maksimumpunktidele ka neljanda ja viienda ülesande ning ainus, kes teenis punkte kuuendast ülesandest. Tema edu järgmise gümnaasiumiõpilase ees oli rohkem kui kahekordne, mis teeb tema saavutuse eriti tähelepanuväärseks.
Informaatikaolümpiaadi ülesanded olid mitmekesised ja pakkusid osalejatele erinevaid väljakutseid. Žürii esimees Sandra Schumann tõi esile, et esimene ülesanne oli võistlejatele jõukohane, mida näitab ka põhikooliõpilaste kõrge lahendamisprotsent – 12 õpilast 14-st said selle korrektselt lahendatud. Raskemad ülesanded, eriti kolmas ja neljas, nõudsid korrektsete algoritmide väljatöötamist ning paljudel juhtudel oli keeruline kõiki erijuhte arvesse võtta. Neljas ülesanne sisaldas ka geomeetrilisi elemente, mis eeldasid mitmest valdkonnast saadud teadmiste kombineerimist. Viies ja kuues ülesanne osutusid eriti keerulisteks ning pakkusid väljakutset ka kogenud osalejatele.
Noored pidid näiteks programmeerima algoritmi, mis tuvastab jalgpallis suluseisu, kirjutama Vana-Kreeka bustrofedooni kirjaviisis teksti ning jagama matkaraja tõusvateks ja laskuvateks lõikudeks. Mõned ülesanded osutusid väga keeruliseks, pannes proovile ka kogenud osalejad.
Tartu Ülikooli teaduskool
