„Minu jaoks on kindlasti minevik olulisem kui tulevik,“ kinnitas keskerakondlasest riigihalduse minister Janek Mäggi Kambja valla inimestega kohtumisel suvel 2018. Kokkusaamise teemaks oli elukorraldus valdades pärast haldusreformi, kus valla esindajad pärisid ministrilt aru, miks endise nimega Ülenurme valda riigi poolt järjepidevalt karistatakse. Sorava jutuga värske minister rääkis küll oma vanaemast, küll kabemängust, aga Ülenurme ja Kambja sundliitmise ning suuremalt ja rahvarohkemalt vallalt nime äravõtmise küsimusele kahjuks vastust ei tulnudki. Valla nime küsimusele ootavad siiani riigipoolset otsust üle 10 000 vallaelaniku ning pea 2000 vallas registreeritud ettevõtet. Küll sai aga kohtumisel selgeks, et uue ühendvalla – Kambja valla nime ainuke põhjendus on viimase varasem mainimine ajalooürikutes. Muud argumendid pole olulised, sest minevik on tähtsam olevikust ja tulevikust.
Kõik õiglaselt vaeseks
Tänast Eesti riigi juhtimist vaadates selgub, et riigihalduse ministri suvisel väljaütlemisel on sügavam tähendus. Poliitmängude ja ärapanemise tuhinas tekkinud tänase koalitsiooni eesmärk tundubki olevat Eesti elukorralduse viimine tagasi minevikku. Selle asemel, et võtta eesmärgiks tõsta kõigi Eesti inimeste elatustaset ja heaolu, on mindud kergema vastupanu teed. Lihtsam on juurutada ümberjagamise ja äravõtmise poliitikat, mida vanem generatsioon sai juba piisavalt tunda ENSV aegadel. „Õiglane riik kõigile“ egiidi all saavad noored pered täna väiksemat vanemahüvitist kui varem. Sünnitushüvitis võetakse maksudena ära vanematelt, kelle laps sünnib aasta lõpus. Eestis on väga suur töökäte puudus, aga kui oled võimeline pensionäri staatuses jätkuvalt tööd tegema (nt paljud arstid ja õpetajad), siis karistuseks on suurem maksukoormus. Ja mitte ainult, kõrgemate maksudega karistatakse innukalt neid, kes rohkem pingutavad. Nii neid inimesi, kes mitmel rindel töötavad, kui ka neid, kes palgatöö kõrvalt tegelevad ettevõtlusega. Kõige enam karistatakse töökat ja ettevõtlikku keskklassi, kes tegelikkuses annab suurima panuse riigi maksutuludesse. Need on vaid mõned näited, mille on kaasa toonud 6000 maksuastmega maksueksperiment tänases Eestis. Maksuanarhiast arusaamiseks ja selle tööshoidmiseks peavad aga nii riik kui ka ettevõtjad palkama uusi inimesi ja tegema lisakulutusi, et maailma ühest keerukamast maksukaosest üldse aru saada.
Toetuste jagamist võimaldab vaid korras majandus
On arusaadav, et toetusi ja abi vajavad erinevad valdkonnad ühiskonnas, meditsiinist hariduseni, eakatest lasteni. Kõik see saab aga põhineda toimival, mitte eksperimenteerival majandusmudelil, kus valitsus ilma mõjuanalüüsideta katsetab erinevaid populistlikke samme. Valga haigla sünnitusosakonna rahastamiseks oli valitsuse jaoks ületamatu ülesanne leida paarsada tuhat eurot lisarahastust, et säilitada piirilinnas noortele emadele elementaarne meditsiiniteenus. Mõni kuu hiljem jagas aga valitsus katuserahana laiali 30 miljonit eurot, sh kõikvõimalikele toreduslikele ettevõtmistele. Kahe aasta jooksul Läti riigile „annetatud“ 340 miljonit maksuraha on aga kaasa toonud ühe aktiivseima piirikaubanduse maailmas. Võrdluseks – selle summa eest oleks Tallinn – Tartu neljarealine maantee praeguseks lõpuni ehitatud.
Tasuta asjade jagamine tundub olevat keskpärasuse poliitikutele kui eluvesi, mis tagab nende kestvuse ja heaolu. Tegelikkus on teistsugune – sellest hetkest, kui omavalitsustele suruti riigi poolt kinnisideena peale tasuta ühistransport, minu lapsed enam koolist bussiga koju ei saa. Kui seni sai koolilaps mõistliku raha eest endale kojuminekuks bussipileti osta, siis nüüd kuuleb ta pidevalt bussijuhi käest, et kahjuks vabu kohti enam pole. Sama liin, samad kellaajad, samad kohad, kuid äkitselt on buss rahvast tulvil. Võite ise arvata, kas tasuta ühistransport toimib eesmärgipäraselt ehk soodustab nende liikumist, kes seda tõesti vajavad. Või on see populistlik samm kaasa toonud uut liiki bussisõitjate seltskonna, kes bussisõiduga pigem aega parajaks teevad.
Lõpetaks ükskord riigijuhtimise eksperimenteerimise ning võtaks kuulda meie eksperte ja teadlasi, kes hoiatasid ette nii tänase maksu-anarhia, aktsiisihulluse kui ka paljude muude sammude kahjulikkuse eest Eestile. Tulemused on seda nüüdseks kahjuks näidanud ning valitsuse valearvestused meie rahanduses ja majanduses maksame lõpuks kinni meie – maksumaksjad.
Lõuna-Eesti suurima valla ehk Kambja vallavolikogu liikmena näen ma enda ümber väga palju inimesi, kes on praeguses elukorralduses siiralt pettunud. Mina nende seas. Selleks, et pettumusest saaks taas optimism ja teotahe, kandideerin esmakordselt riigikogu valimistel, sest paremasse tulevikku saame panustada me kõik. Veel ei ole hilja suunata Eesti areng minevikust tagasi avatud ning kaasaegsele ühiskonnamudelile, kus eesmärgiks on kõikide inimeste heaolu tõstmine. Valimised annavad selleks võimaluse, vahest isegi moraalse kohustuse oma hääl sekka öelda.
ILLARI LÄÄN,
Kambja vallavolikogu liige,
Eesti lennuakadeemia kommunikatsioonijuht ning koolitusettevõtja
